Ehituse Treff 2015

Merje Muiso, Rahandusministeerium, planeeringute osakonna nõunik

Uus seadus jõustus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses märgitud ajal ehk 1. juulil 2015, mille koostamine kestis ligi kaheksa aastat. Vaatamata esialgsetele radikaalsematele muudatusettepanekutele jäid uues seaduses peamised planeeringute liigid ning menetlusetapid just huvigruppide arvamustele tuginedes samaks. Samas aga on planeerimisseaduses senisest enam lahti kirjutatud põhimõtted, mis peaksid aitama kaasa põhjendatud ja kaalutletud planeeringuotsuste tegemisele. Aga mis siis ikkagi muutus ning mis on see peamine, mida uue seaduse puhul esiletõstma peaks?

Sandra Mikli, Justiitministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik

Ehitusseadustiku eesmärk oli luua uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas olev ehitusseadustik, et soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja ehitatud keskkonna toimivus ning eesmärgipärane kasutatavus. Seadustikuga muutusid ehitamise ja ehitise mõiste.  Täna on segadust üksjagu palju,  kuid uue seadustikuga läks nii mõnigi tegevus oluliselt lihtsamaks. Mis konkreetselt, just sellele Sandra Mikli oma ettekandes keskendubki.

Kristina Uuetoa-Tepper, vandeadvokaat Advokaadibüroost Tepper&Partnerid käsitleb detailplaneeringutega seotud olulisi küsimusi arendajate ja ehitajate jaoks, sh alates 01.07.2015 jõustunud uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku valguses. Millised on uued võimalused, millised ohud kaasnevad arenduste venimisega. Kes vastutab ehitustööde teostamisel detailplaneeringu järgimise eest, millised on eiramise tagajärjed.

Alar Urm, Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat
Uue ehitusseadustiku jõustumine tõi kaasa olukorra, kus bürokraatiat oleks justkui vähem. Kõik ehitamise mõistega hõlmatud tegevused ei vaja enam luba ja/või projekti.See, millised ehitamise tegevused vajavad ehitusluba või millistest tegevustest tuleb kohalikku omavalitsust teavitada, on kirjeldatud ammendavalt seadustiku lisas. Aga ka ammendava loetelu omamine ei tee asja nii lihtsaks kui esmapilgul näib. Tihti võivad tulla erisused objekti olemusest, suurusest, paiknemisest jms.

Seadustik ja selle alamakt  „Nõuded ehitusprojektile“ annab ülevaate, millal tuleb määruses toodud tingimustele vastav ehitusprojekt koostada. Samas on soovitav ehituse ohutuse, kvaliteedi, tulevase kasutamise huvides ka vajadusel muudel juhtudel väiksemas mahus ehitusprojekt koostada. Ehk siis jällegi segadus.
Oma ettekandes keskendubki vandeadvokaat Alar Urm neile erisustest tulenevatele olukordadele võttes vaatluse alla ehitusseadustiku ning selle alamaktid!

Siret Siilbek, Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner
Kuigi tänaseks päevaks on võlaõigusseaduse pinnalt ehitusvaidlusi lahendatud enam kui kümme aastat, antakse üleandmise-vastuvõtmise aktidele praktikas senini tihtipeale ebaõige õiguslik tähendus. Võlaõigusseaduse järgi on töövõtjal õigus tasu saada siis, kui tööd on vastu võetud. Samuti läheb vastuvõtmisest üle ehitise juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Seetõttu omavad üleandmise ja vastuvõtmise küsimused töövõtja seisukohalt keskset tähendust. Töötoas räägitakse sellest, milline on akti tähtsus töövõtulepingulises suhtes ning millised tagajärjed on nii allkirjastatud kui allkirjastamata aktil. Samuti käsitletakse küsimusi, kuidas saab tellija ka pärast akti allkirjastamist siiski töös esinevatele puudustele tugineda ning millal saab töövõtja väita, et tellija on tööd vastu võtnud olukorras, kus akti tegelikult allkirjastatud ei ole.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek räägib töötoas üleandmise-vastuvõtmise akti tähendusest võlaõigusseadusest ning valitsevast kohtupraktikast lähtudes.

Karin Ploom, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat
Probleeme arveldusega ehituse töövõtulepingutes esineb praktikas jätkuvalt nii tellijal, peatöövõtjal kui ka alltöövõtjal. Probleemi sisu on peamiselt sama – kellel, kui palju on õigus nõuda raha tasumist ja kellel, mis põhjusel on õigus keelduda maksmisest. Rahalise nõude sisuks võib olla nt nii tasunõue (sh tasu lisatööde eest), leppetrahv kui kahju hüvitamine.  Töötuba annab selge ja konkreetse ülevaate arvelduste kõige olulisematest nüanssides, mida tasub oma nõuete või vastuväidete esitamisel teada nii tellijal, peatöövõtjal kui ka alltöövõtjal. „Töö on tellija materialist“ kehtib mõneti paraku ka kohtumenetluse puhul ning selleks, et hilisemas võimalikus kohtuvaidluses olla edukas, peaks  nii tellija kui töövõtja  olema oma kursis  õigustlõpetavate tähtaegade, formaalsetest eelduste ja kohtupraktika poolt kujundatud oluliste printsiipidega.

Veiko Viisileht, Advokaadibüroo LINKLaw vandeadvokaat ja partner

Käsitletakse küsimusi, mida muutunud regulatsiooni kontekstis peaksid kõik ehitushangetel osalevad ehitusettevõtjad silmas pidama, et enda ja oma spetsialistide dokumentatsiooni korras hoida ning konkurentsis püsida. Esmapilgul ebaoluliseks peetav või mitteteadvustatud küsimus võib olla erinevus hankelepingu allkirjastamise ja hankel ebaõnnestumise vahel. Eesmärk on mitte nurjata edasises menetluses seda suurt tööd, mis tehakse pakkumuse kokkupanekul. Tuuakse näiteid praktikast, sh üldlevinud vigadest, mida saaks vältida, nt referentside, vastutavate spetsialistide jms osas.

Kristina Laarmaa, Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat
Paraku peab praktikas sageli paika loosung, et ehitushankeid ei võida mitte „parim“ pakkuja, vaid see, kellel on parim advokaat.  Seepärast on nii hangete korraldajatel kui hangetele osalejatel kasulik olla kursis asjaomase vaidluspraktikaga. Ettekande eesmärk on võtta luubi alla ehitushangetes tõusetunud huvipakkuvamad probleemid värskema vaidlustus- ja kohtupraktika näidetel.

Taivo Ruus, Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner
Ei ole harvad olukorrad, kus ühispakkumuse esitanud pakkujatest üks või mitu ei suuda või ei soovi reaalselt hankelepingut hiljem täita, nt minnakse omavahel tülli käibe või kasumi/kahjumi jagamisel vms. Sellega kaasneb palju probleeme nii ühispakkujate endi kui ka alltöövõtjate ning tellija vahelistes suhetes. Kuidas oleks mõistlik käituda juba enne ühispakkumuse esitamist, et niisuguseid probleeme vältida, mida teha siis, kui üks ühispakkujatest otsustab täitmisest loobuda, kuidas saaksid alltöövõtjad endid ühispakkujate erimeelsuste korral kaitsta, sellest kõneleksimegi täiesti praktiliste eluliste näidete toel.

Seoses Ehitusseadustiku vastu võtmisega on muudatused pädeva isiku määratlemises ja teise olulise muudatusena haarab ehitusseadustik enda reguleerimisalasse ka teede ja raudteede ehitamise, mis eelnevalt kuulusid eraldi seaduste alla. Seonduvalt sellega on muudatused ka nende erialade kutsete andmise korras. Lisaks sellele on ka muudatusi kutsestandardites, millest Heiki Meos annab põgusa ülevaate, millega peavad kutsete taotlejad arvestama.

Aeg

I saal

II saal

III saal

9.30-10.00

Registreerimine ja hommikukohv

10.00-10.45

Sissejuhatus trefi päeva
Avaettekanne
Eesti ehitussektori arengud ja suunad
Andrus Väärtnõu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja

10.55-11.35

Uus planeerimisseadus - selgemad põhimõtted?

Merje Muiso
Rahandusministeerium
planeeringute osakonna nõunik

Mis muutus ehitusõiguses 01.07.2015?
Sandra Mikli
Justiitministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik

Ühispakkumusest tulenevad keerukad õigusprobleemid hankelepingu täitmisel
Taivo Ruus
AB Triniti vandeadvokaat ja partner

11.35-12.00

 kohvipaus

kohvipaus

 kohvipaus

12.00-12.40

Planeeringute elluviimine
Kristina Uuetoa-Tepper
AB Tepper&Partnerid vandeadvokaat

Millal on vaja luba ja millal on vaja projekti?
Alar Urm
AB Lextal vandeadvokaat

Ehitushangetes kerkinud probleemid vaidluspraktika näitel
Kristina Laarmaa
AB VARUL vandeadvokaat

12.50-13.30

Projekteerija ja omanikujärelevalve tegija vastutus
Urmas Volens ja Veikko Puolakainen
AB Sorainen vandeadvokaadid

Tööde üleandmine ja vastuvõtmine – akti allkirjastamis õiguslik tähendus
Siret Siilbek
AB Alterna vandeadvokaat ja partner

Ehitushanked ja kvalifitseerumine uue ehitusseadusseadusliku valguses
Veiko Viisileht
AB LINKLaw vandeadvokaat ja partner

13.30-14.30

Lõunapaus

14.30-15.10

Ehitusseadustikule üleminek teede valdkonnas
Lauri Künnapuu
Majandus- ja Kommunikatsiooniminiteeriumi teedetalituse ekspert

Arveldamise olulisemad õiguslikud aspektid ehituse töövõtu lepingus
Karin Ploom
AB Aivar Pilv advokaat

Ehitaja tsiviilõiguslik vastutus

Liina Linsi ja Kalev Saare
AB Cobalt vandeadvokaadid

15.15-16.00

Ehitusinseneri kutse taotlemisest
Heiki Meos
Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni esimees

16.00-16.15

Trefipäeva lõpetamine