Raul Keba, Advokaadibüroo COBALT advokaat
Tänaseks on möödunud üle poole aasta uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõustumisest ning esimene praktika hakkab kujunema. Ettekandes antakse ülevaade, kuidas seadused on ellu rakendunud, pöörates tähelepanu just detailplaneeringu koostamise kohustusele või selle puudumisel projekteerimistingimuste väljastamisele. Lisaks võtab Raul luubi alla ehitusseadustiku §-s 27 toodud regulatsiooni, mille kohaselt on võimalik projekteerimistingimustega täpsustada kehtivat detailplaneeringut.

Alar Urm, Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat
Lepingu halb sõnastus, ebakvaliteetne töö, püüd vastutusest kõrvale hoida, soov panna allhankija vastutama või mõni muu asjaolu on sageli põhjuseks, miks lepingupooled vaidlusesse laskuvad ning sageli lahendust otsides ka kohtu poole pöörduvad. Oma lühiettekandes vaatle Alar olulisemaid ehituslepingute täitmisel tekkivaid probleemkohti lähtudes nii kohtupraktikast kui seadusandlusest ning juhib tähelepanu sagedasematele eksimustele. Samuti toob Alar näiteid kohtupraktikast selle kohta, kuidas käituda, kui lepingu tingimuste muutumise, sh kulude olulise kasvu, toob kaasa seadusemuudatus. 

Kaur Kajak, Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja

Uus ehitusseadustik tõi kaasa muudatused ka ehitusjärelevalve osas. Oma ettekandes kekendub Kaur ülevaatele, milline on valdkonna tänane seis ja kuhu me liigume. Vaatluse all on kolm peamist suunda:

• eel- ja järekontroll ehitusvaldkonnas.
• Ehitusala tegevusõigused. Kes? Millal?
• Ehitusjärelevalvet teostavad isikud. 

Kätlin Kiudsoo, Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat
Kuidas tagada, et ettevõtja tegevust ei ähvardaks kartellimenetluse oht? Ehitusturul on tavapärane praktika, et objektide ehituseks viiakse läbi hankemenetlusi, mille raames tuleb pakkujatel esitada palju konfidentsiaalset informatsiooni. Tuleb endale selged piirid tõmmata, millist infot võiks konkurentide ja seega teiste potentsiaalsete pakkujatega eelnevalt jagada ning mida mitte. Näiteks oli Riigikohtus mõned aastad tagasi juhtum, kus hankes osalenud ehitusettevõtjad leppisid eelnevalt kokku, kes millisel hankel millise hinnaga ja milliste teenustega osaleb. Ilmselgelt selline käitumine on vale. Samuti võib selliseid hinna või turu jagamise kokkuleppeid esineda ka hankemenetluste väliselt ja ka suhetes tarnijatega. Ettekande eesmärk ongi kaardistada võimalikud riskikohad – mis info, kellega, mis tasemel, kus vahetatakse ja kuidas ennast kaitsta ning riske minimeerida.

Karin Ploom, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat
Ettekanne annab selge ja konkreetse ülevaate arvelduste kõige olulisematest õiguslikest aspektidest ehituse töövõtus, mida tasub oma nõuete või vastuväidete esitamisel teada nii tellijal, peatöövõtjal kui alltöövõtjal. Kohtumenetluse advokaadina toob Karin ettekandes välja praktikas enam levinud vead (sealhulgas kahjunõuete esitamisel, tasaarvestustel, lisatööde arveldamisel), mis otseselt mõjutavad hilisemate vaidluste perspektiivi. 

Kalev Saare Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat
Ettekanne keskendub ehituse töövõtja vastutuse põhimõtetele nii töö tegemisega viivitamise kui ka mittenõuetekohase töö tegemise eest, eelkõige nimetatud vastutuse eeldustele ja vastutust piiravatele asjaoludele, samuti käsitletakse ka tellija olulisemate õiguskaitsevahendite (kahju hüvitis ja leppetrahv) kohaldamisega seotud praktilisi probleeme. Ettekandes analüüsitakse  ka töövõtja  vastutuse realiseerumist mõjutavaid olulisemaid küsimusi, eelkõige töö nõuetele vastavuse hindamise ning  töö üleandmise ja vastuvõtmisega seonduvat. Kuna ehituse töövõtja töövõtulepingu järgse vastutusega seondub ka ehitaja vastutus töövõtugarantii alusel, siis käsitletakse ettekandes ka  nimetatud kahe vastutuse seoseid (sh seaduse muudatuse mõju ehitaja vastutusele töövõtugarantii alusel).
NB! Kalev Saare sai Ehituse Treff 2015 osalejate poolt analoog ettekande eest ülihea tagasiside keskmise hindega 9,96!