Sisukord

EKSKLUSIIVÜMARLAUD: PÕLETAVAD KÜSIMUSED RIIGIHANGETES!

Jaga

Eeltutvustus

Esmakordselt korraldame riigihangete teemalise eksklusiivse intrigeeriva ümarlaua, kus võtame vaatluse alla põletavad küsimused seoses uue riigihangete seadusega. Öeldakse, et vaidluses selgub tõde! Aga ümarlaual me mitte ei vaidle, vaid parimad vandeadvokaadid, hankejuristid ning aktiivsed pakkujad ja teised hankevaldkonna tipptegijad analüüsivad kõige intrigeerivamaid küsimusi seoses riigihangete läbiviimisega. Kohtupraktika, faktid ja kogemus on see, mis ümarlaua diskussioonides välja tuuakse ning millesse ka kõiki saalisviibijaid aktiivselt kaasatakse. 

Iga ümarlaual käsitletav teema saab 20 minutilise sissejuhatuse eksperdilt. Ekspertideks oleme valinud tuntuimad tippadvokaadid, kelle töölaualt diskussiooniteemad igapäevaselt läbi käivad. Seejärel jätkub teemakäsitlus aruteluringis, kuhu oleme valinud kogemustega laiapõhjalise tippspetsialistide meeskonna avalikust ja erasektorist, teadusmaailmast ning hankevaldkonna otsustajate ringist! Nauditavatesse diskussioonidesse kaasame aktiivselt publikut täiendamaks sisukaid ümarlauaarutelusi põnevate kaasustega!


Sihtrühm

Aktiivsed hankijad ja pakkujad:

  • Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad.
  • Avalik- õiguslike insitutsioonide spetsialistid, kes puutuvad kokku riigihangete korraldamisega.
  • Aktiivsed pakkujad, nii tippjuhid kui ka spetsialistid.
  • Juristid, kes tegelevad hankealase nõustamise ja hankevaidluste lahendamisega.
  • Audiitorid, kes auditeerivad riigihangete valdkonnas.
  • EL projektide koordinaatorid, kellel on vajadus hanke korras osta kaupu ja teenuseid ja paljud teised huvilised.

Teemad

Eksklusiivümarlaua päeva juhib 

Pildid / - Ulvi Reimets

Ulvi Reimets, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Ulvi on vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 10. aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtutute lahendite põhjalik tundmine, 10-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvil analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda päevajuhina kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.

Olulisemad muudatused kõrvaldamise alustes

Pildid / - Kadri Härginen

Kadri Härginen, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Kui võrrelda ühte riigihanget tõkkejooksuga, siis võistluses lepinguni on kõrvaldamise alused esimene tõsine takistus. Tänaseks teab ilmselt iga hangetega rohkem kokkupuutuja, et sügisest jõustunud seadus annab hankijale võrreldes varasemaga oluliselt suurema loetelu võimalustest pakkujaid soovi korral hankest kõrvaldada. Nii jääb paljudele pakkujatele võistlus katki juba esimese tõkke juures. Kuigi õigusteoreetiliselt on uued kõrvaldamise võimalused laia sõnastuse tõttu sobilikud, võimaldudes hankijatel kohanduda erinevatele olukordadele, on mitmed uued alused pakkujate jaoks aga paras peavalu. Näiteks puudub täpne arusaam sellest, mis on ”valeandmed”, mida ei tohi esitada või milline on see tööõigusalane või muu sarnane rikkumine, mida samuti ei tohi pakkujal esineda. Nüüdseks on rakenduspraktikat pea poole aasta jagu ning murekohti seoses hankepassis aluste kinnitamisega samuti tekkinud.

Arutelu - vabatahtlike kõrvaldamise aluste sisu, probleemid, ohukohad, lahendused

Pildid / - Kadri Härginen

Kadri Härginen

Sorainen AB 

Pildid / - jarlo dorbek 115Jarlo Dorbek

Hankepartner OÜ

 

Pildid / - Veiko Pärlin

Veiko Pärlin

Nordecon AS

Pildid / - Veiko VaskeVeiko Vaske

Sorainen AB

 

Ümarlauas võtame vaatluse alla vabatahtlike kõrvaldamise aluste sisu ning võimalikud ohukohad nende rakendamisel. Ühtlasi arutame tänaseks praktikas ilmnenud probleemide ja nende võimalike lahenduste üle.


Arutelu juhib Kadri Härginen, advokaadibüroo Sorainen advokaat ning Tartu Ülikooli riigihankeõiguse õppejõud.

Kadril on märkimisväärne hangete planeerimise ja läbiviimise kogemus. Lisaks praktilisele hankealase kogemusele on Kadri Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnas töötades vastutanud ka riigihangete poliitika kujundamise ning eelnõude väljatöötamise eest, sh osalenud ettepanekute tegemises seadusemuudatusteks riigihankeõiguse vallas. Doktoriõpingute raames uurib Kadri kõrvaldamise aluste õiguslikku olemust riigihankeõiguses.


Arutelus osalevad:

Jarlo Dorbek omab üle 15 aasta riigihangete läbiviimise kogemust, ta tegeleb riigihangete alase nõustamise, riigihangete koolituste ja hankemenetluste läbiviimisega. Jarlo poolt on läbi viidud üle 150 riigihanke koolituse, nende seas sellistele asutustele nagu EAS, Innove, Eesti Töötukassa, Eesti Energia, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põllumajandusministeerium jpt. Ta on läbi viinud ka riigihangete õiguse loenguid Sisekaitseakadeemias ja TTÜ-s. 

Veiko Pärlin
 on ühe Eesti suurima ehitusettevõtte Nordecon AS hankeosakonna juhataja. Ta on ehitussektori esindajana aktiivselt kaasa löönud uue riigihangete seaduse väljatöötamisel. Samas ei piirdu Veiko kogemus vaid pakkujaks olemisega. Tal on hankijana pikaajaline töökogemus kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnas.

Veiko Vaske on riigihankeõiguse erinevate vaatenurkadega kokku puutunud viimased 15 aastat. 4 aastat tegeles ta Rahandusministeeriumis riigihankealase õigusloomega ja osales nii Eesti kui Euroopa Liidu hankeõiguse ja -poliitika kujundamises. Järgmise 5 aasta jooksul lahendas ta vaidlustuskomisjoni liikmena üle 200 erineva hankevaidluse. Viimased ligi 6 aastat on ta tegutsenud advokaadina, nõustades ja esindades kliente lisaks riigihankeõigusele ka paljudes muudes majandustegevusega seotud keerukates õigusküsimustes keskkonnaõigusest saneerimismenetlusteni. Põhitöö kõrvalt on Veiko pidanud arvukalt koolitusi, õpetanud riigihankeõigust nii Tallinna Majanduskoolis kui Tartu Ülikoolis ning tegutseb Tartu Ülikooli ehitus- ja planeerimisõiguse õppejõuna.

Kvalifitseerimistingimuste tõlgendamine

Pildid / - Kristina Uuetoa-Tepper

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper & Partnerid partner ja vandeadvokaat

Hankes osalemise eelduseks on vastavus kvalifitseerimistingimustele. Pärast pakkumuste esitamist ei ole enam oluline, kas kehtestatud kvalifitseerimistingimus oli arvestades hanke objekti jne vajalik või oleks pidanud kehtestama hoopis rangemad või leebemad kvalifitseerimistingimused. Hankija peab kõiki formaalselt kehtivaid kvalifitseerimistingimusi igal juhul rakendama. Praktikas on sage probleem, et kvalifitseerimistingimused ei ole üheselt mõistetavad. Selle pakkuja huviks, kelle vastavus on vaidluse all, on kvalifitseerimistingimuste võimalikult lai tõlgendamine, konkurentide huvi vastupidine. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse peab sisustama hankija.

Arutelu - mis on kvalifitseerimistingimuste laiendavalt tõlgendamise põhimõte? Kas ja mille alusel? Kus on piirid?

Pildid / - Ulvi Reimets

Ulvi Reimets

VAKO

Pildid / - Evelin Karindi-Kask

Evelin Karindi-Kask

Rahandusministeerium

Pildid / - Andres Ounapuu

Andres Õunapuu

Eesti Energia AS

Pildid / - Kristina Uuetoa-TepperKristina Uuetoa-Tepper

Tepper ja Partnerid AB

Ümarlauas võtame vaatluse alla, millest tuleb kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisel eeskätt lähtuda, milline on olnud ja kuhu suundumas kvalifitseerimistingimuste tõlgendamise menetluspraktika ning kas ja milliseid muudatusi toob kaasa uus seadus.

Arutelu juhib Ulvi Reimets, VAKO
Ulvi on vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 10. aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtutute lahendite põhjalik tundmine, 10-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvil analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda päevajuhina kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.


Arutelus osalevad:

Kristina Uuetoa-Tepper on riigihangete valdkonnas tegutsenud enam kui 15 aastat, nõustanud mh väga erinevate tegevusvaldkondade hankijaid hankedokumentide koostamisel ja otsuste tegemisel, esindanud vaidlustusmenetlustes pakkujaid, viinud läbi hulgaliselt ettevõtete siseseid riigihangete alaseid koolitusi ja osalenud erinevatel konverentsidel.

Evelin Karindi-Kask Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigabi osakonna nõunik.
Andres Õunapuu, Eesti Energia AS

Hankelepingu muutmise lubatavad ja lubamatud tingimused

Pildid / - Britta Oltjer, uus

Britta Oltjer, advokaadibüroo Leadell Pilv partner ja vandeadvokaat

Erinevalt tavapärastest võlaõiguslikest lepingutest, mida võib reeglina pooltevahelise kokkuleppega vabalt muuta, näeb seadus riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingute muutmiseks ette üsna ranged piirangud ja reeglid. Eelmise aasta sügisest jõustunud seadus siiski laiendas hankelepingu muutmise võimalusi. Ettekandes tuleb juttu sellest, mis on muutunud seoses uue seaduse jõustumisega hankelepingute muutmise regulatsioonis ning milliseid asjaolusid tuleks hankelepingute muutmisel arvestada ning millele tähelepanu pöörata. Ettekandes „visatakse õhku“ ka huvitavaid küsimusi praktikast, mida on võimalik hiljem ümarlauas põhjalikumalt vaagida.

Arutelu - millisel juhul on hankelepingu muutmine aktsepteeritud? Millised on lubamatu muutmisega kaasnevad tagajärjed?

Pildid / - Anneli Aab

Anneli Aab

LEADELL Pilv

Pildid / - Britta Oltjer, uusBritta Oltjer

LEADELL Pilv

Pildid / - Veiko Pärlin

Veiko Pärlin

Nordecon AS

Pildid / - Mari Ann Simovart, uusDr Mari Ann Simovart

Tartu Ülikool

Arutelu juhib Anneli Aab, advokaadibüroo Leadell Pilv vandeadvokaat
Anneli on oma igapäevases tegevuses spetsialiseerunud riigihankeõigusele ja äriõigusele. Samuti on ta aktiivne koolitaja ning omab ulatuslikku kogemust väitlusjuhina.

 

Arutelus osalevad:

Britta Oltjer on Addenda poolt korraldatud hankekonverentsidel valitud mitmekordselt kuulajate lemmikkoolitajaks. Eksklusiivümarlaual astub Britta üles kahes rollis: nii koolitajana kui ka diskussioonis osalejana. 

Veiko Pärlin on ühe Eesti suurima ehitusettevõtte Nordecon AS hankeosakonna juhataja. Ta on ehitussektori esindajana aktiivselt kaasa löönud uue riigihangete seaduse väljatöötamisel. Samas ei piirdu Veiko kogemus vaid pakkujaks olemisega. Tal on hankijana pikaajaline töökogemus kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnas.

Mari Ann Simovart on Tartu Ülikooli lepinguõiguse ja riigihankeõiguse õppejõud. Samuti vandeadvokaat advokaadibüroos Cobalt. Akadeemilise ja praktilise töö ühendamine on võimaldanud tal süvitsi uurida tsiviilõiguse ja riigihangete valdkonda. Mari Ann on kõrgelt hinnatud nii lektorina kui esinejana riigihangete alastel rahvusvahelistel konverentsidel.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

Pildid / - Erki Fels 113x113

Erki Fels, advokaadibüroo PWC Legal Eesti advokaat

Kui minevikus oli alapakkumuste tuvastamine hankija enda mure ja risk, on nüüdseks kohtupraktika avardanud ka konkurentide õigust vaidlustada kahtlaselt odavate pakkumuste edukaks tunnistamist. Nii ongi muutunud üha sagedasemaks konkurentide kaebused, kes ei ole rahul soodsa pakkumuse edukaks tunnistamisega. Väide, et konkurent on esitanud liiga odava pakkumuse, võib olla ebaedukale pakkujale viimane õlekõrs muidu laitmatult korraldatud hankemenetluses. Alapakkumuste tuvastamine eeldab hankijalt riigihangete seaduse ja majandusharu tundmist, aga ka orienteerumist üha mahukamas kohtupraktikas. 

Arutelu - pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kontroll: õigus või kohustus

Pildid / - Erki Fels 113x113

Erki Fels

PWC Legal

Pildid / - Katriin Alasoo 113x113Katriin Alasoo

Ida-Tallinna Keskhaigla

Pildid / - reena Saastla, 115

Reena Säästla

Adven Eesti

Pildid / - Olavi MallaOlavi Malla

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Vestlusring käsitleb mh järgmisi küsimusi:

  • Kas pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kontroll on hankija õigus või kohustus?
  • Kui põhjalik peab hankija kontroll olema, et vältida kaotust kohtus?
  • Kui ulatuslikud on konkurentide õigused vaidlustada hankija otsust, millega jäeti kontroll teostamata või ei lükatud odavat pakkumust tagasi?
  • Keda üldse RHS § 115 kaitseb – kas pakkujat hankija omavoli eest, hankijat ebakvaliteetse lepingutäitmise eest või hoopis teisi pakkujaid konkurentsi moonutamise eest?
  • Mida uut ja huvitavat on kohtud kõigest sellest arvanud…


Arutelu juhib Erki Fels, advokaadibüroo PWC Legal Eesti advokaat
Erki on spetsialiseerunud riigihangete õigusele, nõustades igapäevaselt Eesti suurimaid hankijaid ja pakkujaid. Erki on osalenud paljudes Eestis ainulaadsetes hankevaidlustes. Viimased edukalt lõppenud vaidlused on seondunud just ehitus- ja ühistranspordisektoriga, kus alapakkumuste temaatika on kõige aktuaalsem. Erki astub sageli üles ka koolitajana ja tegeleb riigihankealase teadustööga.

 

Arutelus osalevad: 

Katriin Alasoo on Ida-Tallinna Keskhaigla hankeosakonna juhataja. Katriin on tegelenud riigihangete ja erasektori ostudega vahelduvalt aastast 2002 puutudes kokku erinevate küsimuste ja väljakutsetega nii hankija kui pakkuja rollis. Riigihangete põletavamad küsimused on enim esile kerkinud viimase 4 aasta jooksul juhtides Ida-Tallinna Keskhaigla hankeosakonda, kus viiakse aastas läbi ligi 100 hanget. 

Reena Säästla on Adven Eesti AS peajurist ning vastutab muuhulgas ja hangete eest. Reena ütleb: "energiattevõtjana oleme huvitavas rollis, olles samal ajal nii pakkujad kui ka hankijad, mis võimaldab rakendada RHS-i samal ajal mõlemast positsioonist." Eelnevalt on Reena töötanud riigiettevõttes Eesti Energia AS kui ka erinevates riigiasutustes, kus kõikjal olen samuti hankemenetlusega tihedalt kokku puutunud. Lisaks on ta Tallinna Ülikooli lektor riigi- ja haldusõiguse alal, andes muuhulgas ka riigihankeõiguse loenguid. 

Olavi Malla on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist ning tegeleb riigihangete nõustamisega ja läbiviimisega. Olavi on töötanud eelnevalt õiguse valdkonna peaspetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja õigusnõustajana Eesti Kaitseväes. Olavi on praktiseerinud riigihangete valdkonnas hankija nõustajana üle 6 aasta. 

Hanked ja riigiabi

Pildid / - Tanel-Kalaus

Tanel Kalaus, advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner ja vandeadvokaat

Mistahes avaliku sektori vahendite otsest või kaudset panust valikuliselt mõne ettevõtja tegevusse või avaliku sektori poolset mõne ettevõtja eelistamist võib teatud tingimustel pidada riigiabiks, mis on üldreeglina Euroopa Liidus keelatud. Riigiabi teema on põletav küsimus nii hankijale kui ka pakkujale. Riigihangetega seoses on oluline, et riigiabi võib tuleneda näiteks menetlusliigi valikust või hanketingimuste sisust. Riigiabiga seoses on avalikuse tähelepanu köitnud mitmed aktuaalsed juhtumid, sh ka need, mis puudutavad kogu riigiabi tagasinõudmise küsimust.

Arutelu - mida konkurent teha saab, kui kahtlustab, et temaga samal turul tegutseb riigiabi saaja?

Pildid / - Kati Jakobson Lott

Kati Jakobson-Lott

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Pildid / - Tanel Kalaus 113x113

Tanel Kalaus

Jesse & Kalaus

Pildid / - Evelin Pärn-Lee

Evelin Pärn-Lee

TTÜ nooremteadur ja doktorant
 

 Pildid / - Blogi - pilt puudub

Laura Sofia Annus 

Rahandusministeerium

Arutelu juhib Tanel Kalaus advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner ja vandeadvokaat

Tanel on üle 17 aasta tegelenud põhiliselt konkurentsiõiguslike (sh riigiabi) küsimustega, mis omavad väga tihedat puutumust ka riigihangetega (nt ühispakkumiste, ühisettevõtjate või lepinguliste konsortsiumite kaudu), sh on kliente esindanud paljudes riigiabi ja hankeid puudutavates menetlustes. Addenda poolt 2017. aastal korraldatud Riigihangete konverentsil võeti Taneli ettekanne ja algatatud diskussioon vastu ülisoojalt.

Arutelus osalevad:

Kati Jakobson-Lott, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigus- ja hankeosakonna valdkonna juht. Kati on tegelenud haldusõiguse ja Euroopa Liidu õiguse, sh riigiabi alase nõustamisega üle 4 aasta, olles mh EASi esindajaks riigiabialastes kohtuvaidlustes. Riigiabialase valdkondliku praktika kõrvalt on Kati Jakobson-Lott kaitsnud oma teise magistrikraadi (MA) riigiabi ergutava mõju teemal King’s College Londonis Euroopa Liidu õiguse erialal. Alates 2017. aastast juhib Kati Jakobson-Lott EASi õiguse ja hankimise valdkonda. Kuivõrd EAS on üks suurimaid riigiabi andjaid Eestis, on kokkupuuted riigiabi küsimustega asutuse töös igapäevased.

Laura Sofia Annus, Rahandusministeeriumi riigiabi ja riigihangete osakonna jurist.
Laura Sofia töötab Rahandusministeeriumis riigiabi juristina alates 2015. aastast ning tegeleb igapäevaselt riigiabi reeglite alase nõustamise ning vajadusel riigiabialaste õigusaktide ja juhiste väljatöötamisega. Lisaks tegeleb Laura Sofia riigiabi andjate ja –saajate koolitamisega riigiabi üldpõhimõtete teemal. 

Evelin Pärn-Lee, Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur ja doktorant. Evelin on EL ja Eesti konkurentsõigusega tegelenud üle 20 aasta. Oma bakalaureuse töö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning magistritöö Helsinki Ülikooli õigusteaduskonnas kirjutas ta konkurentsiõigusest. Ka vandeadvokaadina töötades tegeles palju just konkurentsi- ja riigihankeõigust puudutavate kaasustega. Aastatel 2012 kuni 2016 töötas ta Ettevõtluse Arendamise SA õigus- ja hankeüksuse direktorina, pidades oma missiooniks riigisektorisse riigiabialase teadmise viimist ja EASi riigiabiekspertidest koosneva meeskonna loomist. Lisaks sellele on Evelin juba üle 10 aasta tegev ka koolitaja ja lektorina, näiteks annab ta konkurentsiõiguse alaseid loenguid TTÜs ja Tartu Ülikoolis, aga on aeg ajalt teinud ka riigiabikoolitusi riigiasutustele ning pidanud avalikke loenguid innovatsiooni hankimise teemadel. 2016 aasta sügisest on Evelin TTÜ Ragnar Nurkse Instituudi doktorant ning oma doktoritöö raames uurib ta peamiselt, kuidas ja kas mõjutavad EL riigiabi reeglid innovatsiooni. Just avalike vahendite eest hangitava innovatsiooni kontekstis on EL riigiabi reeglid olulise tähtsusega.  


Aeg ja maht

21. märtsil 2018, kell 9.50-16.25

Ajakava

09.30-09.50        Osalejate registreerimine ja hommikukohv

09.50-10.00        Tervitussõnavõtt Ulvi Reimetsalt
10.00-10.20        Ettekanne „Olulisemad muudatused kõrvaldamise alustest“, Kadri Härginen
10.20-11.00        Arutelu eelnenud ettekandel.

11.05-11.25        Ettekanne „Kvalifitseerimistingimuste kõrvaldamine“, Kristina Uuetoa-Tepper
11.25-12.05        Arutelu eelnenud ettekandel.

12.05-12.50        Maitsev ja kõhtutäitev soe lõunasöök

12.50-13.10        Ettekanne „Hankelepingu muutmise paindlikumad võimalused“, Britta Oltjer
13.10-13.50        Arutelu eelnenud ettekandel.

13.55-14.15        „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused“, Erki Fels
14.15-14.55        Arutelu eelnenud ettekandel.

14.55-15.15        Virgutav pealelõunane kohvipaus

15.15-15.35        Ettekanne „Hanked ja riigiabi“, Tanel Kalaus
15.35-16.15        Arutelu eelnenud ettekandel.
16.15-16.25        Eksklusiivümarlaua kokkuvõtted ja lõpetamine. 


Toimumiskoht

Hestia Hotell Euroopa
Paadi 5, Tallinnas

Konverentsiklientidel on võimalus parkida hotelli kõrval asuvasse EuroPark parklasse, hinnaga 24 tundi 3.50 €.


Maksumus

Koolituspäeva hind 209 € + km.

Koolitus on välja müüdud. Huvilistel palun kontakteeruda kristina.paal@addenda.ee  , et saaksime Teid võimalusel teavitada vabade kohtade olemasolust!


Maksumus sisaldab

Ümarlaual osalemist, ettekannete slaidimaterjali ning toitlustust!
Kõik osalejad saavad ümarlaual osalemise kohta koolitusel osalemist kinnitavad tõendid!


Tasumine

Ümarlauale registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja arve.


Loobumine

Ümarlauast loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne ümarlaua toimumist. Hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% sündmuse maksumusest.


Lisainfo

 

Pildid / - Kristina Paal

Kristina Paal

tel: 670 6606; 5566 2741
kristina.paal@addenda.ee


Jaga

Vandeadvokaat Annika Vait - Töölepingu seadus on kättesaadav ka võõrkeeltes

Teadupärast on kõik Eesti Vabariigis kehtivad seadused avaldatud Riigi Teatajas. Interneti leheküljelt www.riigiteataja.ee saab õigusakte otsida pealkirja, akti andja ning  muude parameetrite järgi. Sealjuures on mugav võimalus vaadata lisaks kehtivatele redaktsioonidele nii varasemaid kui ka alles tulevikus kehtima hakkavate õigusaktide versioone. Samuti võimaldab Riigi Teataja ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.