FINANTSTREFF 2018

Allan Kubu, Grant Thornton Baltic OÜ õigusnõustaja

27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis tõi Eesti ettevõtetele kaasa uued nõuded, vanade nõuete täpsustused ja ühe täiesti uue kohustuse ning muutusid ka senikehtinud piirangud. Alates 27.11.2018 peab ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad (sealhulgas sisekontrolli süsteem), mis reguleerib tehingute tegijate tuvastamist ja ärisuhte seiret.

Oma ettekande käigus käsitleb Allan muutunud nõudeid, uusi kohustusi ning selgitab uue seaduse tagamaid läbi praktiliste näidete.

Maivi Ots ja Toomas Pikamäe, Eversheds Sutherland Ots & Co 

Kaksikettekandes vaatlevad Maivi ja Toomas, kes on seotud isikud ning milliseid probleeme võivad tehingud nendega kaasa tuua? Maivi võtab vaatluse alla tsiviilvastutuse ning Toomas maksud ja kriminaalse, sh korruptsiooni poole. Missugused on praktikas tekkinud probleemid ning kuidas neid ennetada ja lahendada?

Aule Kindsigo, Kindsigo Konsultatsioonid OÜ

Oma ettekandes käsitleb Aule 2019. aastal eesseisavaid muudatusi tulumaksuseaduse valdkonnas. Mida uut on oodata erisoodustuste maksustamisel? Missugused on didvidenidega seotud maksumuudatused?

Tõnis Elling, Deloitte Advisory juhtiv maksunõustaja

2018. algusest jõustusid mitmed olulised käibemaksuseaduse muudatused ja 2019. aastal plaanitakse veel palju muudatusi vastu võtta. Nii muutusid sõiduauto sisendkäibemaksu ümberarvestuse ja siseriikliku pöördmaksustamise reeglid. Jõustumist ootavad kinnisasja maksustamise, impordi pöördmaksustamise, elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamise ja vautšerite maksustamise reeglite muutused. Ettekandes antakse ülevaade, mida muudatused endaga kaasa toovad ja mida tuleb edaspidi tähelepanelikumalt jälgida.

Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliamet

Uue e-maksuameti (e-MTA) arendustööd on käinud juba rohkem kui aasta. Oma ettekandes annab Evelyn Liivamägi ülevaate, mis on prioriteetsed suunad ning kuhu ümbertegemistega tänaseks jõutud on? 

Tanel Ruusmaa, Maksu- ja Tolliamet

Muudatuste plaanitav jõustusmise aeg on 1. jaanuar 2019. Ettekandes käsitleme

• tegeliku ühingujuhi vastutus – kes on ühingu tegelik juht ning millistel alustel ta vastutab maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumise eest
• ametinimetuse, töötegemise koha ja tööaja määra kandmine töötamise registrisse
• maksurevisjoni kaotamisega seotud muudatused
• maksuintressi vähendamine ajatamisel ning maksuintressi arvestamata jätmine
• automaatsed otsused – mis need on ning millistel juhtudel maksuhaldur neid väljastab

Anne Nuut, Antimar Audiitorid OÜ vandeaudiitor

Raamatupidamise sise-eeskiri on ajas elav dokument, kuid paraku näevad audiitorid liiga tihti sise-eeskirju, mis moraalselt vananenud on. Oma ettekandes jagab Anne juhiseid, kuidas koostada oma ettevõttele isikupärane raamatupidamise sise-eeskiri, mis aitaks kaasa ettevõtte raamatupidamisarvestuseks vajalike andmete õigeaegsele ja korrektsele kajastamisele kõikides arvestuse lõikudes.

Siiri Antsmäe, Kultuuriministeeriumi valitsemisala siseauditi juht

Kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajandusliku tegevuse riiklikku rahastamist ei saa kasutada majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda tuleb Euroopa Komisjoni määruse kohaselt eelkõige tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sealhulgas kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega. Ehk siis lihtsamini öeldes, riigiabi saavad organisatsioonid peavad eristama oma raamatupidamises riigiabi saava valdkonna tulud ja kulud.
Räägime ettekandes, mis on majanduslik ja mittemajanduslik tegevus, millised on raamatupidamise eristatavusele esitatud nõuded ja kuidas seda korraldada ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenuse korral.

Ree Teinberg, Audit & Consult OÜ vandeaudiitor

Oma ettekande käigus annab Ree ülevaate hangete auditeerimisel silmajäänud tähelepanekutest. Millisest seadusest tuleneb tehingute seaduslikkuse kontrollikohustus? Mis on selle asja sisu? Mida vandeaudiitor selles töövõtus kontrollib? Millised on hangete kontrollisüsteemi loomise ja läbiviimisega seotud soovitused siseaudiitoritele? 

Egon Talur, advokaadibüroo Cobalt partner

Millised on olnud kohtuvaidlused, mida raamatupidajad ja finantsistid teadma peaksid? Mida ütleb värkse kohtupraktika maksude optimeerimise osas? Kui ettevõtte ja isiklik rahakott segamini on läinud? Juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest – kes ja millal vastutab? Millal on rakendatav majandustegevuse keelamine?

Epp Lumiste, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat

Anname ülevaate kuidas töölepingut sõlmida (milliseid andmeid küsida, mida soovitada töötajal teha jms) ja kuidas sõlmitud tööleping korrektselt lõpetada. Just töölepingu lõpetamisel soovib tööandja tihti töötajale vastu tulla, kuid alati saab selline heatahtlikus karistada. Toome elulisi näiteid, kus ebakorrektse töölepingu lõpetamise korral on töötaja pöördunud kahju hüvitamise nõudega töövaidluskomisjoni.

Maire Otsus-Carpenter, vabakutseline koolitaja

Kuigi võib arvata, et põhivara arvestuse reeglid on üsna selged, tekib praktilises elus ikkagi küsimusi. Näiteks: mida teha siis kui põhivara on 100% amortiseeritud, aga see on ikka veel kasutuses. Või mida teha siis, kui põhivara väärtus on kordades madalam tema turuväärtusest, kas võiks selle siis üles hinnata? Ettekande käigus otsibki Maire vastuseid nendele ja mitmetele teistele küsimustele, mis põhivara arvestusega seoses on üles kerkinud. 

Anneli Teelahk, Elering AS jurist/andmekaitsenõunik

Uus andmekaitsemäärus on kehtinud enam kui pool aastat. Kogemuslugu annab ülevaate andmekaitse auditi läbiviimisest organisatsioonis, andmekaitseametniku koostööst audiitoriga ning andmekaitsesüsteemi ülesehitusest. Milles seisneb andmekaitseametniku roll? Milline võiks olla audiitori ja andmekaitseametniku koostöö andmekaitsega seotud protsesside olemasolu tagamise ja toimimise osas. 

Mari Jääger, Security Software OÜ infoturbeanalüütik

Organisatsiooni juhtimine, selles toimivad protsessid ja töötavad inimesed sõltuvad igapäevaselt tehnoloogilistest vahenditest ja nende kättesaadavusest. Kui varem toimetasime hunniku paberite, lauatelefoni ja kalkulaatoriga laua peal, siis täna on seal enamasti sülearvuti ja nutitelefon. Kusjuures, nutitelefon on tihtilugu asendamatu töövahend. Praegune kiire muutuste periood ja uued tehnoloogiad on endaga kaasa toonud ka uued ohud.
Tekivad küsimused: kui turvaline see uus tehnoloogia on? Kellele andmed kuuluvad? Kuidas ma toimetan siis, kui andmed ei ole kättesaadavad? Mida ma teen, kui minu organisatsiooni andmed on lekkinud?

Ettekanne uutest ohtudest ja kuidas organisatsioon end nende eest kaitsmiseks ettevalmistama peaks.