RIIGIHANGETE KONVERENTS

Dr Mari Ann Simovart

Mari Ann on Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna dotsent, kus ta on tegev lepinguõiguse ja riigihankeõiguse õppejõuna. Akadeemilise ja praktilise töö ühendamine on võimaldanud tal süvitsi uurida tsiviilõiguse ja riigihangete valdkonda. Mari Ann on kõrgelt hinnatud nii lektorina kui esinejana riigihangete alastel rahvusvahelistel konverentsidel. Addendaga koostöös on Mari Ann koolitajana üles astunud meie varasematel riigihangete konverentsidel ning ka aktiivse osalejana paneeldiskussioonides. 

Mari Ann on Eesti Advokatuuri liige aastast 1996

Priit Lätt, advokaadibüroo PWC Legal partner ja vandeadvokaat

Uus riigihangete seadus on kehtinud enam kui aasta. See valiti 2017. a parimaks seaduseks. Tänaseks on seaduse rakendamisel tekkinud nii VAKO kui ka kohtulahendeid, aga hankijatel ja pakkujatel on igapäevaselt tekkinud mitmeid küsimusi, millele ühest vastust leida pole kerge. Oma ettekandes käsitlebki Priit teemasid, mille regulatsioon ühest vastust ei anna. Näiteks lepingu täitmise tähtaja kuupäevalist kehtestamist, kuid mille saabumise ajaks pole lepingutki sõlmitud, või ebavajalikud keele- ja tegevusloa nõuded, jpm. Olevikku analüüsides vaatab Priit ka tulevikku!

Kristina Laarmaa,  advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat

Oma ettekandes teeb Kristina valikuliselt ülevaate pärast 1.09.2017 algatatud hangetes tekkinud vaidlustus- ja kohtupraktikast ning analüüsib nii menetluslikke kui ka sisulisi probleeme, mida iga pakkuja ja hankija seoses muutunud seadusega teadma peaks.

Küllike Jürimäe, Euroopa Liidu Kohtu kohtunik

Oma ettekandes analüüsib kohtunik Küllike Jürimäe Euroopa Liidu Kohtu uuemat (2017-2018) praktikat, rõhuasetusega hankemenetluse puudustel ja nende kõrvaldamise võimalustel

Maarika Tork, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik

Mariliis Kannukene, Registrite Infosüsteemide Keskuse hankejuht

E-kataloog on riigihangete alusel sõlmitud lepingute järelhalduskeskkond, mis on liidestatud uue riigihangete registriga. Ostjad näevad keskkonnas vaid neid lepinguid, mis on eelnevalt RHR e-kataloogi hanke alusel sõlmitud. Pakkujad saavad pakkuda tooteid ja teenuseid tulenevalt Riigihangete registris esitatud e-kataloogi hanke pakkumusele.
Riigi Infosüsteemide Keskus on alates 2007. aastast keskne hankija, kellel on nö katsejänese roll proovida uue registriga kaasnevaid võimalusi. Oma ettekandes tutvustabki Mariliis loodud võimalusi ning analüüsib selle plusse ja miinuseid.

Grete-Maarja Stelmak, Elering AS jurist

Senine hankepraktika näitab kahetsusväärselt hangetes läbirääkimiste ja sellest tulenevate võimaluste alakasutamist. Samas on läbirääkimised teatud hankemenetluse liikide puhul täiesti lubatud ning keerulisemate ostude puhul parima tulemuse saavutamiseks vajalikud. Tihti on süüdlaseks hankijate vähene teadlikkus läbirääkimiste pidamisele kohalduvatest nõuetest ja läbirääkimistega menetlustele omase hankija suurema kaalutlusruumiga kaasnev risk eksimisteks ja õigusvaidluste tekkimiseks.

Kadri Matteus, advokaadibüroo COBALT advokaat

Kadri ettekanne puudutab aktuaalseid küsimusi ja lahendeid ehitushangetes nagu näiteks ühispakkujate varasemale kogemusele tuginemine (varasem praktika muutus) ja varasema lepingu rikkumise tõttu hankelt kõrvaldamine. Samuti tuleb arutusele alltöövõtjate kaitseks loodud maksete peatamise regulatsioon, mis jõustub 01.01.19. Kuidas peaksid hankijad end positsioneerima töövõtja ja alltöövõtja vahelistes vaidlustes ja mis liiki õigussuhted tekivad hankija ja alltöövõtja vahel?

Kadri Sullin, Tallinna Halduskohtu kohtunik

Hankeasjade lahendamist reguleerib halduskohtumenetluse seadustikus eraldi peatükk. Kuna kohtud vaatavad hankeasju läbi kiirendatud korras, on kohtu määratud tähtajad tavapärasest lühemad ja nõuded rangemad. Juttu tuleb nii vaidluse esemest, kohustuslikust kohtueelsest menetlusest kui ka tähtaegade arvestamisest. Kohtunik Kadri Sullin räägib ka praktilise poole pealt, kuidas kohus korraldab lühikese läbivaatamise aja järgimist, kuidas esitada ja vastata esialgse õiguskaitse taotlusele ja miks leiab kohus mõnikord, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Arutelu juhib Mari Ann Simovart ning kaasa mõtlevad kohtunik Küllike Jürimäe EUroopa Liidu Kohtust, Janek Laidvee Tallinna Halduskohtust ja Ulvi Reimets VAKOst. 

Riigihanke valdkonna õiguslikuks eripäraks on avaliku ja eraõiguse tihe põimumine. Piiratud avaliku ressursi jagamine toimub avalik-õiguslikus menetluses, millele järgneb teises etapis enamasti eraõiguslik leping. Paneeldiskussiooni käigus selgitatavad selles osalejad üld- ja erinormide vahekorda ning annavad seda silmas pidades juhiseid riigihangete seaduse ja sellega puutumuses olevate normide koosmõjus rakendamiseks. Analüüsitakse mõningaid printsipiaalseid õiguslikke küsimusi, mis tekivad riigihangete seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel koostoimes teiste avaliku õiguse valdkonna seadustega.