RIIGIHANGETE TREFF 2020!

Mart Parind, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige ja Erki Fels, advokaadibüroo PWC vandeadvokaat

Sisu

Teema ja esineja täpsustamisel

Sisu

esineja täpsustamisel

Riigikontrolli audiitorid viisid läbi auditi, mille käigus kontrollisid, kas hankemenetluste korraldamiseks loodud sisekontrollisüsteem toimib, riigiasutuste loodud hankekorrad vastavad kehtivale riigihangete seadusele ning riigiasutused jälgivad asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel riigihangete seadust. Ettekandes leiavad esitlemist läbiviidud auditi peamised järledused ning esitatud soovitused!

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo KPMG Law partner

Märtsi keskpaigas kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord. Seoses sellega kerkis esile mitmeid aktuaalseid küsimusi ka riigihangete läbiviimisel ja lepingute täitmisel. Hankelepingu muutmine, üleütlemine, maksetingimused eriolukorras jpm. on teemad, millest Kristina oma lühiettekande käigus ülevaate annab.

Britta Oltjer, advokaadibüroo Cuesta partner

Priit Lember, advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat

Hoolimata sisult parima pakkumise esitamisest võib hankelepingu sõlmimiseni jõudmine olla tõsine katsumus. Pakkumus peab olema formaalselt õigesti koostatud ja sisaldama nõutud infot. Sellest aga ei piisa. Pakkuja peab olema valmis vastama hankija päringutele ning selgitustele oma kogemuse, pädevuse ja finantsseisundi, kõrvaldamise aluste, pakkumuse maksumuse kujunemise jpm kohta. Halvimal juhul tuleb konkurentidega rinda pista vaidlustusmenetluses. Hankija peab eeltoodut hindama ning tegema põhjendatud ja seaduslikud otsused. Kõigeks selleks ettenähtud tähtajad on riigihangete seaduses väga lühikesed. Edukas hankemenetluses osalemine ning menetluse läbiviimine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Ettekandes toob Priit esile riskantsed probleemid ning praktilised lahendused nii pakkujatele kui ka hankijatele.

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper ja Partnerid partner

Hanke alusdokumendina tuleb hankijal esitada pakkujatele ka hankelepingu projekt. Pärast pakkumuste esitamist hankelepingu tingimuste üle enam vaielda ei saa, samas on tühised tingimused, mis kahjustavad täitjat (töövõtjat, müüjat jne) ebamõistlikult. Ettekandes käsitletakse hankelepingu tingimuste vaidlustamist enne pakkumuste esitamist RHS-i alusel (mida ja millisel alusel oleks edukas vaidlustada, milline on hankija põhjendamiskohustus jne). Samuti seda, milliseid esmapilgul kehtivaid hankelepingu tingimusi tegelikult täitma ei pea (oluline teada nii pakkujatel kui ka kohtuvaidlusega seotud riskide hindamiseks hankijatel).

Jaana Nõgisto, advokaadibüroo Fort Legal partner

Iga hankemenetlus ei lõpe hankelepinguga. Paljud pakkujad on vastamisi seisnud olukorraga, kus pärast pakkumuste avamist näib, et nende pakkumus ilmselt osutub edukaks. Kuid justkui kiuste otsustab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Või juhtub see pärast edukat vaidlustusmenetlust, mille loogiliseks jätkuks pidanuks olema hankeleping vaidlustajaga. Millal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine päriselt kantud hankija põhjendatud vajadusest ja millal soovimatusest minna hankelepingusse edukaks osutuva pakkujaga? Kuidas saavad pakkujad oma õigusi kaitsta? Mis täpsemalt on kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadus ja kuidas seda kindlaks teha? Mida peab hankija ära näitama selleks, et nõutaval tasemel oma otsust põhjendada? Milliseid alternatiive peab hankija kaaluma? Ettekanne on suunatud nii hankijale kui pakkujale, vastab praktika pinnalt ülal püstitatud küsimustele ning räägib hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eduka vaidlustamise võimalustest. Teema leiab käsitlust ka uue koroonaviiruse leviku ja sellest tuleneva eriolukorra kontekstis.

Rauno Klemm, advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat

Küsimuste esitamine ja hankija vastused registris on aktuaalne teema. Mida ja kuidas küsida, kuidas küsimusi planeerida, et neile päriselt ka vastused saaks ja vajadusel jõuaks vaidlustada  - mõtleb pakkuja. Mida hankija saab üldse vastata ja millal peaks ta hoopis hankealusdokumente küsimuse tõttu muutma. Mis ulatuses saab hankija vastustele tugineda?

Raiko Lipstok, advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner

Millistel juhtudel on hankijal õigus pärast pakkumuste esitamist küsida selgitusi ja dokumente kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavuse tõendamise huvides? Millistel juhtudel on hankijal kohustus seda teha? Milliseid selgitusi ja dokumente on hankijal lubatud küsida. Mis saab siis, kui hankija rikub oma õigust või ei täida oma kohustust? Mis saab siis, kui pakkuja ei esita küsitud selgitusi või dokumente tähtaegselt või pakkuja poolt esitatu on ebapiisav? Viimane aasta on andnud nendes küsimustes huvitavat vaidluspraktikat, mida analüüsimegi eelkõige RHS § 46 lg 4, § 98 lg 4, § 114 lg 2 ja § 115 lg 1 valguses.

Kadri Härginen, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Sisu

Anneli Aab, advokaadibüroo Leadell Pilv vandeadvokaat

Üldjuhul, kui pakkujatel tekib hankedokumentide pinnalt küsimusi, peavad pakkujad olema hoolsad ja esitama hankijale selle pinnalt küsimusi, millele hankija saab ja peab RHS § 46 lg-s 1 viidatud viisil vastama. Selliselt saab võimalikud ebaselgused kõrvaldada juba pakkumuse koostamise faasis. Mis saab aga siis, kui pakkuja ei küsi selgitusi, kuid pärast pakkumuste avamist selgub, et hankija ja pakkuja on hanke alusdokumente või seal ettenähtud kriteeriume erinevalt tõlgendanud? Millest sellisel juhul tuleb lähtuda? Kas hankija tõlgendus „trumpab“ igal juhul pakkuja tõlgenduse ja arusaamise? Sellele ja teistele hankedokumentide tõlgendamisega seotud küsimustele vastab oma ettekandes vandeadvokaat Anneli Aab LEADELL Pilv Advokaadibüroost.