Mõned aastad tagasi muudeti võlaõigusseadust, võitlemaks arvete tasumisega viivitamise vastu. Muu hulgas suurendati seadusjärgset viivise määra ning piirati arvete maksetähtaegu. Samuti anti võlausaldajatele õigus võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmiseks kindlas summas ilma, et võlausaldaja sellise kulu kandmist tõendama peaks (praktikas tuntakse ka võla käitlustasu mõiste all).
2015. aasta lõpus lisandusid seadusesse muudatused, millega kehtestati erireeglid tarbijatelt võla sissenõudmiskulude (nn võla käitlustasu) hüvitamise nõudmisele.
Praeguses majanduskliimas on maksetega hilinemised igapäevaseks paratamatuks teemaks. Kirjeldatud tasumisega viivitamise muudatused pärinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu äritehingute maksete hilinemise vastu võitlemise direktiivist 2011/7/EL.
Nimetatud direktiivi alusel 2013. aastal võlaõigusseadusesse tehtud muudatused peaksid olema lihtsustanud võlgade sissenõudmist, andes muuhulgas võlausaldajatele kindlas summas võla käitlustasu ning senisest veidi suuremas summas viiviste nõudmise õiguse, kui ka piirates ära maksimaalsed arvete maksetähtajad.
2015. aastal lisandunud tarbijaid puudutav käitlustasu eriregulatsioon peaks olema seadnud piirid tarbijatelt võlgade sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmisele. Konkreetsete rahaliste piirmäärade kehtestamine on loodetavasti varasemat praktikat lihtsustanud ning ühtlustanud.
Vastavate regulatsioonide sisu on oluline nii võlausaldajatele kui võlgnikele.
Tutvustada võlgade sissenõudmise seaduslikku regulatsiooni võla sissenõudmiskulude (nn võla käitlustasu) ning viiviste osas – millises ulatuses ja millistel tingimustel on neid võimalik võlgnikelt nõuda. Käsitlust leiab ka arvete tähtaegadele kehtiv regulatsioon ning lühiülevaade sellest, millal on võimalik võla sissenõudmiseks esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus.
Ettevõtete omanikud ja juhid, projektijuhid, võlgade haldajad ja sissenõudjad, raamatupidajad jt, kes puutuvad kokku arvete esitamisega või tegelevad võlgnevuste sissenõudmisega.
15. september 2016, kell 14.00 - 15.30.
(2 akadeemilist tundi)
Koolitus toimub internetis Addenda OÜ veebiseminari keskkonnas.
Enne veebiseminari saadetakse Teile vastav unikaalne sisenemise link, mille kaudu pääseb veebiseminari keskkonda alates 20 minutit enne veebiseminari algust.
Koolitust on võimalik jälgida oma töökohal, kodus või mujal Teile sobivas kohas.
Koolituse jälgimiseks on tarvis arvutit, internetiühendust ning mugavamaks kuulamiseks kõrvaklappe.
Vandeadvokaat Annika Vait.
Annika Vait on vandeadvokaat ning advokaadibüroo ALTERNA partner. Ta on ka Eesti Advokatuuri Äriõiguse komisjoni liige ning Äripäeva poolt kirjastatava Ettevõtja Käsiraamatu üks kaasautoritest.
Annika tegeleb igapäevaselt juriidilise ärinõustamisega, mis praeguses majanduskliimas tähendab lisaks lepingute ja tehingute alasele nõustamisele ka võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise protsessides juriidilise nõustajana osalemist. Annikal on ka võlgade haldamise praktiline kogemus, millega ta puutus kokku varasemas pangatöös.
Rahvusvaheline advokaadibüroode hindamise väljaanne Legal500 on tunnustanud Annikat kui ühte Eesti juhtivatest ekspertidest tehingute ja ärinõustamise valdkonnas.
Registreerudes kuni 1. septembrini 2016 on veebiseminari soodushind 39 € + km (46,80 €), hilisematele registreerujatele tavahind 49 € + km (58,80 €).
Kõigil seminaril osalejatel on võimalik ka osta 30 päevane järelkuulamise õigus, mille hind on 10 € + km (12 €).
Veebiseminarile registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja koolitusarve.
Koolitusest loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 2 tööpäeva enne koolituse toimumist, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% koolituse maksumusest.
Helen Tammesalu
+372 58 043 270 | + 372 670 66 06
helen.tammesalu@addenda.ee
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
