RIIGIHANGETE TREFF 2017!

Reena Säästla, Adven Eesti AS peajurist
Hankijad on pahatihti veendunud, et olenemata hanke alusdokumentide kvaliteedist või sisust, peab pakkuja teadma täpselt, mida pakkuda ning seejuures tegema seda veel parima võimaliku hinnaga. Samas sisaldab nimetatud veendumus vaikimisi eeldust, et pakkuja on aru saanud, mida hankija konkreetselt hankida soovib ning veelgi enam, ka hankija ise teab, mida ta konkreetselt hanke tulemusena saada tahab. Kahjuks aga ei pea see eeldus tihtilugu paika ning kaotajaks pooleks on pakkuja, kes jäetakse hankemenetlusest erinevaid meetodeid kasutades kõrvale või veelgi hullem, ilmnevad möödarääkimised alles pärast hankelepingu sõlmimist. Kas selliseid olukordi oleks võimalik vältida ning kuidas peaks ikkagi jagunema hoolsuskohustus kahe eelduslikult võrdse lepingupoole vahel?

Mart Parind, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige
Ehkki uus riigihangete seadus on muuhulgas mõeldud vähendama ka pakkujate halduskoormust, kaasneb mõnede muudatustega vajadus olla senisest veelgi valvsam ning teadlikum viisidest, kuidas enda huvide eest seista. Samuti nõuavad harjumist ja eraldi teadustamist uuest seadusest tulenevad senitundmatud võimalused vaidlustada hankija tegevust, mis võib rikkuda pakkuja õigusi ja huvisi. Ettekanne keskendub valikule uue riigihangete seaduse pakutavatele võimalustele tagada enda hea käekäik hankemenetluses ja seista seaduse korrektse järgimise eest.

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus on veidi nagu ükssarvik – kõik justkui teavad, millest jutt, kuid tabada polegi nii lihtne. Ettekandes annab Kristina ülevaate põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste vaidlustus- ja kohtupraktikast ning analüüsib, kas ja milliseid muudatusi on tulevikus oodata.

Marko Pikani, Advokaadibüroo Teder Law advokaat ja partner

käsitleb oma ettekandes võrdlevalt senist kohtupraktikat nii Eestis kui EL-is ja direktiividest tulenevaid muudatusi uues RHS-s. Seeläbi annab Marko ülevaate pakkumuste koostamise ja esitamise korrast ning olulisimatest põhimõtetest, samuti pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumite kujundamisest ja hankija otsustest (k.a. hankija otsuste vaidlustamisest). 

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper & Partnerid vandeadvokaat

Hankemenetlus on kiire, mistõttu üsna sagedasti eksitakse ka pakkumuse koostamisel. Ettekandes käsitletakse enamlevinud vigu ning nende parandamise võimalikkust pärast pakkumuse esitamist.

 Priit Lätt advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat

Viimasel ajal on sagenenud pakkumuste tagasivõtmine enne hankelepingu sõlmimist. Kohtusse on jõudnud mitmeid vaidlusi, kus hankija on esitanud sellise pakkuja vastu kahjunõude. Ettekandes selgitab Priit sellise nõude esitamise eeldusi ning vastab muuhulgas küsimustele, kas ja millises ulatuses pakkujad sellises olukorras vastutavad ning milliseid õiguskaitsemeetmeid saab hankija sellises olukorras kasutada.

Andry Palu, Maanteeameti riigihangete talituse juhataja 

Maanteameti praktikas ei ole harvad olukorrad, kus pakkumusi esitavad ettevõtjad ühiselt või ka olukorrad, kus pakkuja, taotleja või ühispakkujad ja -taotlejad kasutavad teiste isikute rahalisi, tehnilisi või ka kutsealaseid vahendeid. Neist olukordadest võivad alguse saada keerukad probleemid, nt kaasatud isik ei osale hankelepingu täitmisel, üks pool ei soovi või ei suuda hankelepingut täita, minnakse omavahel tülli kasumi/ kahjumi jagamisel jpm ning paraku on kannatajaks pooleks tellija. Missugune on Maanteeameti praktika niisuguste probleemide vältimiseks ja toimetulekuks, kõneleb Maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu. 

Ulvi Reimets, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Oma ettekandes keskendub Ulvi menetluslikele ja sisulistele probleemidele, millega vaidlustuskomisjon uue riigihangete seaduse jõustumise järgselt võib kokku puutuda ja mida lahendama peab. 

Kersti Värä, Eesti Raudtee hanke juhtivspetsialist

Kersti on tegutsenud juba enam kui 12 aastat hangete valdkonnas ning ikka on ette tulnud olukordi, kus mingid väiksed vead või eksimused nii hankija kui ka pakkuja poolt toovad kaasa hanke nurjumise. Oma ettekandes kirjeldab Kersti lühidalt, millele peaks hankija enam tähelepanu pöörama hankedokumentide kokkupanekul ja milliseid lõkse vältida. Lühike ülevaade ka vigadest ja apsakatest, mis juhtub pakkujatel hankeprotsessil osalemisel.

Kartellikokkulepete sõlmimist riigihangetel on esinenud ja sellekohaseid kriminaalmenetlusi on Eestis läbi viidud rohkem kui korra. Riigihangetes liiguvad teatavasti suured rahad ja paratamatult tekib ettevõtjatel kiusatus teha teiste pakkujatega koostööd tagamaks paremad võimalused sellele rahale ligipääsul. Kui hankijad on üldjuhul huvitatud võimalikult suurest pakkujatevahelisest konkurentsist (konkurents aitab suruda hindasid alla), siis pakkujad eelistaksid pigem omavahelist konkurentsi vähendada, sh jagada omavahel ära hankeid ja kooskõlastada hinnapakkumisi.

Ettekande eesmärk on analüüsida ja selgitada riigihangetel toimuva keelatud koostöö põhilisi indikaatoreid ning anda näpunäiteid, kuidas ära tunda keelatud koostööle viitavaid käitumismustreid ja teha pakkujatele seadusevastases koostöös osalemine võimalikult keeruliseks.

Sandor Elias, Advokaadibüroo Triniti advokaat
Riigihankeõigust võib tinglikult nimetada Euroopa Liidu konkurentsiõiguse „viimaseks lüliks“. Mida teha aga siis, kui on kahtlus, et parim pakkuja on saanud keelatud riigiabi? Kas hankija võiks otsuste tegemisel arvestada turgu valitsevale ettevõtjale seatud keeldu oma positsiooni kuritarvitada, muu hulgas läbi hinnakujunduse? Või peaks hankija lähtuma üksnes kitsast hankeõiguse raamistikust ning laiem pilt on Konkurentsiameti ja konkurentide omavaheliste suhete pärusmaa? Ettekande eesmärgiks on leida riigihangete ja konkurentsiõiguse kokkupuutepunkte ning kaaluda võimalikke lahendusi probleemkohtadele.

Kadri Härginen, advokaadibüroo SORAINEN advokaat

Euroopa Liidu ja Eesti riigihankeõigus on kõrvaldamise aluste osas liikumas liberaalsemale käsitlusele. Arvukad kohustuslikud kõrvaldamise alused on asendumas vabatahtlike kõrvaldamise alustega, mis annavad hankijale suurema paindlikkuse otsustamaks selle üle, kas konkreetne rikkumine on lepingu eesmärki arvestades oluline ja väärib pakkuja kõrvaldamist või mitte. 

Ulvi Reimets
VAKO

10.00-10.55 

“Milliseid muudatusi toob kaasa uus riigihangete seadus?” Kristel Mesilane
(Rahandusministeerium, riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja)

1.saal

2. saal

3. saal

11.00-11.45

Reena Säästla (Adven Eesti AS) 
„Pakkuja - hiromant või oma ala spetsialist? Pakkuja hoolsuskohustusest riigihankemenetluses“

Marko Pikani (AB Teder Law) „Pakkumuste vastavus ja edukus: senine kohtupraktika uue seaduse valguses“

Priit Lätt (AB PwC Legal) „Eduka pakkumuse tagasivõtmine – tagajärjed ja võimalused riskide maandamiseks?“

11.45-12.35

Lõuna

12.35-12.50

Jaa! Improteater meelelahutuspaus

12.55-13.40

Andry Palu (Maanteeamet) “Ühised pakkumused ja võimalus toetuda teiste isikute pädevusele ja vahenditele Maanteameti hankepraktikas”

 Mart Parind (VAKO) 

Kristina Laarmaa (AB TGS Baltic) “Põhjendamatult madala maksumusega pakkumustest”

13.45-14.30

Kersti Värä (Eesti Raudtee) “Enamesinevad vead hankemenetlusel”

Risto Rüütel (AB Eversheds Sutherland Ots & Co) “Konkurentsi kahjustamine hankemenetluses – kuidas ära tunda ja sellele reageerida?”

Kristina Uuetoa-Tepper (AB Tepper & Partnerid) “Sisulised ja formaalsed vead pakkumuses ja nende parandamise võimalused”

14.30-14.50

Kohvipaus

14.50-15.35

Kadri Härginen(AB Sorainen)
“Kõrvaldamise alused”

Sandor Elias (AB Triniti) “Riigihangete ja konkurentsiõiguse kokkupuutepunktid”

Ulvi Reimets (VAKO) “Vaidlustusmenetlus peale uue RHS jõustumist”

15.45-16.25 

Paneeldiskussioon teemal “Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus – võimalused ja ohud”.
Paneeldiskussioonis osalevad Ulvi Reimets, Raiko Liptsok Advokaadibüroost Eversheds Sutherland Ots&Co, Veiko Vaske Advokaadibüroost Sorainen, Mari Ann Simovart Tartu Ülikoolist.

16.25 

Trefipäeva lõpetamine

16.35            

Soovijatele järgneb ühine fimivaatamine. Kavas eepiline fantaasiapõnevik Kuningas Arthur: Mõõga legend (kestvus 2h 6min)