RIIGIHANGETE TREFF 2024

Ulvi Reimets, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige ja
Margo Lemetti, advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat

Ulvi Reimets on riigihangete vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 16. aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtutute lahendite põhjalik tundmine, 16-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvi Reimetsal analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.

Margo Lemetti on hinnatud vandeadvokaat, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on äri- ja lepinguõigus ning riigihangetega seotud küsimused. Margo Lemetti on alati oodatud esineja ja kõrgelt hinnatud kõneleja Addenda konverentsidel, sest saab hästi aru kliendi vajadustest ja oskab luua seoseid erinevate turuosaliste (avaliku ja erasektori hankija, pakkuja, toetuse saaja jt) vajadustega. 

Peeter Raudsepp, Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor

Riigihangete mõju Eesti majandusele on märkimisväärne. 2022. aastal aastal toimus 8 825 avalikku riigihanget, kogumaksumusega üle 5,6 miljardi euro. 2023. aasta statistika küll hetkel veel puudub, kui on kindlasti arenenud tõusvas joones. Majanduse võtmenäitajad paraku aga mitte. Kommenteeritud majandusülevaate, hetkeseis ja tulevikuprognoosid, annab konverentsipäeva avaettekandes Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. 

Estella Põllu, Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juht

Estella Põllu ettekandest saame ülevaate viimastest arengutest, mis EL õiguses toimumas on ja mis otseselt või kaudselt mõjutavad riigihankeid. Lisaks ka sellest, mida rahandusministeerium riigihangete valdkonnas parasjagu tegemas või kavandamas on.

Rauno Klemm, advokaadibüroo KPMG Legal vandeadvokaat

Üllatavalt ootamatult on kohal ports segaseid täheühendeid ja nende taga mahukaid uusi regulatsioone: ESG, CSRD, SFDR, CSDDD jne. Jätkusuutlikkuse püüdlus kui uus norm on kohal ja aina süvenemas. Seejuures on just riigihanked vähemalt paberil üks peamisi tööriistu sellel teel. Reaalsus on senini aga midagi muud. Kuidas nüüd paberilt reaalsesse ellu kolida ehk mis motiveerib ja mis sunnib? Mida tähendavad uued regulatsioonid hankijatele ja mida pakkujatele? Või läheb see „hurraa“ üle ja saab jätkata nii nagu vanasti?

Diana Minumets, advokaadibüroo Lextal partner ja vandeadvokaat

Diana Minumetsa ettekanne võtab seekord vaatluse alla riigihankega seotud teabevahetusele kohalduvad nõuded. Ettekanne avab nii elektroonilise teabevahetuse pidamisega seotud kohustuse sisu ning ulatuse kui ka annab vastuse küsimusele, millistel juhtudel ning millises ulatuses on riigihankes lubatud suhelda muul viisil kui rangetele turvanõuetele vastava riigihangete registri kaudu: nt millal võib teavet vahetada suuliselt, e-kirja teel jne. Samuti annab Diana Minumetsa ettekanne vastuse küsimusele, millised tagajärjed kaasnevad teabevahetusele kohaldavute nõuete rikkumise korral.

Erki Fels, advokaadibüroo TGS Baltic nõunik ja vandeadvokaat

Eesti senine praktika on olnud, et riigihanke võidab see pakkuja, kes teeb kõige odavama pakkumise ehk hind on olnud põhikriteerium. Uute strateegiliste põhimõtete järgi peaks hankija lisaks hinnale arvestama ka kvalitatiivseid hindamise kriteeriume: andma väärtuse keskkonnahoiule, sotsiaalsele vastutustundele ja innovatsiooni toetamisele. Ettekande käigus presenteerib Erki Fels erinevaid kvalitatiivseid hindamise kriteeriume koos näidetega, mida oleks võimalik kasutada erinevates riigihangetes.

Jana Tudelep ja Karin Marosov advokaadibüroost TGS Baltic 

Jana Tudelep ja Karin Marosov toovad ettekande käigus publikuni praktilised näited väärtuspõhistest hindamiskriteeriumidest, mida projekteerimise ja ehitushangete läbiviimisel kasutada saaks ja otstarbekas oleks. Samuti ilmneb ettekande käigus, mis ei sobi kvaliteedikriteeriumiks ja mis põhjusel. Näidishindamiskriteeriumide väljatööamisel ja ettekande koostamisel on kasutatud ka märkimisväärses mahus turuosaliste tagasiside. 

Kadri Matteus, advokaadibüroo Matteus partner ja vandeadvokaat ning Merily Rool, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse õigustalituse juht

Kadri Matteus ja Merily Rool vaatlevad üheskoos, mis on dünaamiline hankesüsteem (DHS) ning miks ja millal üldse valida raamalepingu asemel DHS. Teoorias on DHS hankijate (ja ka pakkujate) jaoks geniaalne vahend erinevate kulutarvikute ja väikevahendite jooksvaks ostmiseks olukorras, kus hankija kulutused eelarve aastal ületavad piirmäärasid ning samas puudub ka soov piirata pakkujate ringi, kellelt nimetatud tarvikuid osta. Veel 2019. aastal oli registris avaldatud üksnes 2 DHSi, kuid 2023. aastal  avaldati 62 uut DHSi, millele lisanduvad varasemad, kuid veel avatud DHSid.  Võib eeldada, et see number kasvab aastast-aastasse. Kadri Matteus ja Merily Rool avavad ettekandes DHSi teoreetilise käsitluse, mida ilmestavad näited praktikast meilt ja mujalt Euroopast.  Millised on DHSi eelised ja arengud ning mis probleemi DHS hankija jaoks lahendada võiks? Kas DHS on apetiitne ka pakkujatele ja kas DHSi kasutamisel on praktikas ilmnenud ka kitsaskohti.

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo Laarmaa partner ja vandeadvokaat

”Riigihanke vaidlustamine on hankijate suuremaid hirme ja pakkujate jaoks peamisi tööriistu oma õiguste eest seismiseks hankemenetluses. Tüüpiliselt mõeldakse vaidlustusmenetlusest skaalal ”vaidlustuse rahuldamine vs vaidlustuse rahuldamata jätmine”, kuid vaidlustuse sisulise lahendamise kõrval on jäänud mõnevõrra tähelepanuta olukorrad, kus vaidlustus jääb ühel või teisel põhjusel üldse läbi vaatamata. Oma ettekandes analüüsib Kristina Laarmaa värskema vaidlustus- ja kohtupraktika näidatel kaasustegruppe, kus vaidlustus on jäänud läbi vaatamata.”

Kadri Härginen, PhD ja Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen

Riigihangetes osalejatele ei ole fraasid „hoolas hankija“ ja „hoolas pakkuja“ võõrad. Neid termineid kohtab sageli ka vaidlustuskomisjoni, kohtute ja audiitorite otsustes. Kadri Härginen ja Mario Sõrm selgitavad praktiliste näidete varal, kas hankija ja pakkuja hoolsus on kõigest sõnakõlks või sõltub hoolsuskohustuse täitmisest hankelepingu saamine, vaidluse võitmine või loobumine finantskorrektsioonist.

Epp Lumiste, advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaat

Ettekandes käsitleb Epp Lumiste leppetrahvi erinevaid aspekte. Leppetrahvil on mõju pakkujatele, sest ebamõistlik leppetrahv alusdokumentides võib mõjutada hankes osalemise otsustamist või leppetrahvi tasumine võib välistada uutel hangetel osalemise. Hankija jaoks on leppetrahv oluline lepingurikkumise kontekstis ja finantskorrektsiooni võimalikkuse hindamisel. Ettekandes analüüsime leppetrahvi erinevat olemust ja toome näiteid vaidlustuspraktikast.

Arne Ots, advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja vandeadvokaat

Vaidlustuse esitamine riigihankemenetluses ei pruugi alati tähendada hankelepingu sõlmimise ootele panekut kuni vaidluse sisulise lahenemiseni. Hankijal on vaidlustusmenetluse käigus teatud juhtudel võimalik taotleda luba hankelepingu sõlmimiseks ja sellega hankelepingu sõlmimise ooteperiood katkestada. Ettekandes tuleb juttu hankelepingu sõlmimise loa taotlemise eeldustest ja sellest, kui praktiline see loa taotlemise võimalus tänase regulatsiooni ja praktika järgi on.

Britta Oltjer, advokaadibüroo Cuesta partner ja vandeadvokaat

Oma ettekandes keskendub Britta Oltjer uusimale praktikale, mis puudutab pakkujalt selgituste küsimise õigust/kohustust pakkumuses esinevate ebatäpsuste puhul. Samuti räägime pakkumuse parandamisest ja täiendamisest; toome välja lubamatud muudatused pakkumuses. Ettekande käigus analüüsib Britta Oltjer teema nii menetluslikke kui ka sisulisi küsimusi, millega iga pakkuja ja hankija peaks hanget läbi viies või pakkumust tehes arvestama. 

Karin Ploom, advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaat

Ettekandes võtab Karin Ploom lähema vaatluse alla praktikas sagedasti esineva probleemi - kas ja millistel tingimustel on tähtaja muutmine hankelepingus lubatud? Milline on õiguslik olukord, kui viivitus on põhjustatud tellijast (nt puudus projektis), ilmnenud on vajadus lisatöödele, ilmastik takistab tööde teostamist või mõjutaks ülemääraselt selle kvaliteeti jne? Enamlevinud probleemide valguses leiab ettekandes käsitlust, kuidas läheneb tähtaja muutmise küsimusele uuem kohtupraktika ning mida tasub sellest hankelepingu pooltel tähele panna.