24/7 koolitus - Projekt ehitusplatsil. 12 TP (12 ak.h)

Pildid / - 2020_05_26_EHI_2

Eeltutvustus

Teretulemast Addenda e-akadeemiasse!

Peale koolitusele registreerimist saadame Teile kinnituskirja, millest leiate ligipääsu Addenda e-akadeemiasse. E-akadeemias saate koolitust vaadata ühe kuu jooksul nii palju kordi kui soovite ning alla laadida õppematerjalid. E-akadeemias on koolitused personaalseks kasutamiseks ja ei ole jagatavad kolmandatele isikutele.

Palume Teil Addenda e-akadeemiasse sisenemisel kasutada brausereid Chrome, Firefox, Safari või Edge. Eelistatud on Chrome'i või Firefox. Värskenda brauser alati uusimale versioonile!

Koolituse läbimisel väljastame tunnistuse. Koolitus annab 12 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tunnistuse väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.
Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.

Eesmärk

Koolitusel käsitletakse peamiseid ehituses esinevaid koormusi, materjale ning tavapäraseid ja vähemkasutatavaid konstruktsioone. Samuti pööratakse tähelepanu vanade majade rekonstrueerimisele ja nendes esinevatele konstruktsioonidele. Seda kõike arvutustesse süvenemata, pigem arvutuste tulemusi tõlgendades. Tulemuseks on tihendatud kokkuvõte, kuid hõlmab siiski kõike olulist kõige olulisemast.

Koolituse eesmärk on anda ühtmoodi arusaadavaid teadmisi ja mõisteid ning valida igas teemas välja oluline, mis aitab projekteerijal, ehitajal, järelevalveinseneril ja firmajuhil keskenduda ehitusobjektil toimuvasse kui ühisesse ettevõtmisesse.

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

tunneb ehituses esinevaid põhilisi koormusi
mõistab staatika ja tugevusõpetuse põhimõisteid ning nende seost ehituskonstruktsioonide toimimisega
tunneb raudbetoon-, teras-, kivi-, puit- ja komposiitkonstruktsioonide põhilisi omadusi, kasutusviise ja eripärasid
tunneb monteeritava raudbetooni põhilisi konstruktsioonielemente, tüüpsõlmi ja ühendusvõimalusi
tunneb teraskonstruktsioonide põhilisi profiile ja liiteid ning korrosioonikaitse ja tulepüsivuse põhimõtteid
tunneb kivi- ja väikeplokkseinte põhilisi omadusi, armeerimise põhimõtteid ning müüritiste tugevust mõjutavaid tegureid
mõistab puidu, liimpuidu ja ristkihtpuidu kasutamise eripärasid ning tunneb puitkonstruktsioonide põhilisi liiteid ja kinniteid
mõistab komposiitkonstruktsioonide tööpõhimõtet ning tunneb teras-betoon- ja puit-betoonkomposiitkonstruktsioonide põhilisi lahendusi
tunneb vanades majades kasutatud iseloomulikke seina-, katuse- ja vahelaekonstruktsioone ning nende rekonstrueerimisega seotud põhilisi küsimusi
oskab ehitusobjektil konstruktsioonide ja materjalidega seotud lahendusi paremini mõtestada ning projekteerimise ja arvutuste tulemusi sisuliselt tõlgendada

Sihtrühm

Projektijuhid, objektijuhid, ehitusjärelevalve insenerid, väikefirmade juhid

Teemad

Tõnu Peipman käsitleb koolitusprogrammi vältel järgnevaid teemasid:

Lühidalt sellest, kuidas täna projekteeritakse ning kui suurte tugevusvarudega arvestatakse
Koormused, millega ehitamisel vältimatult arvestada tuleb: omakaalud ja kasuskoormused (inimtegevusest tingitud koormused)
Kliimast ja asukohast sõltuvad koormused: lumi ja tuul
Staatika, millest ei tasu mõelda kui millestki ääretult teoreetilisest.
Siin on staatika meile abiks kahe põhimõtteliselt erineva kaldkatuse konstruktsiooni erinevuste mõistmisel.
Tugevusõpetus. Siin vaatleme vildakpainet ehk seda, kui viltu me võime ristkülikristlõiget või terasprofiili pöörata ning kas on võimalik ristlõike valikuga seda nähtust vältida. Tutvume paindekeskmega ja väände vältimisega.
Raudbetoon üldiselt. Betoon ja armatuur. Tugevusklassid ja keskkonnaklassid. Armatuuri kaitsekihid ja nõutava tulepüsivuse tagamine. Armatuuri jätkamise erinevad võimalused. Külmasildade katkestamine.
Monteeritav raudbetoon. Paneelmajad. Korteritevahelise õhumüratakistuse tagamine. Betoonpindade viimistlused. Monteeritav raudbetoonkarkass – postid, talad, paneelid. Tüüpsõlmed ja kasutatavad taridetailid.
Teras. Tugevusklassid ja tõmbediagramm. Voolavuspiir ja tõmbetugevus. Terasprofiilid ja ristlõigete klassid. Poltliited, poltide tugevusklassid ja poltliidete põhireeglid. Keevisliited. Keskkonna saasteklassid. Korrosioonikaitse. Nelikanttorudest sõrestikud. Teraskonstruktsioonide tulepüsivus.
Kivikonstruktsioonid. Müürikivid ja nende omadused. Müüritise seotised. Kivi- ja müüritise survetugevused. Müüritise armeerimine. Kiviseina saledus ehk seos seina paksuse ja kõrguse vahel. Pilastritega sein. Olemasoleva müüritise tugevdamine.
Väikeplokkidest seinad. Keramsiit- ja poorbetoonplokk. Plokkide ja neist laotud müüritiste survetugevused. Seinte ladumisel kasutatavad müürimördid. Armeerimise üldised reeglid ja eripärad plokkide kaupa.
Betoonõõnesplokid. Betoonõõnesplokid ja raketisplokid. Kasutatavad müüri- ja täitemördid. Seinte ladumise ja armeerimise eripärad.
Soojustusega betoonplokid (Lammikivi).
Puit. Materjali eripärade arvestamine projekteerimisel. Põhilised koormusolukorrad. Puidu roome.
Liimpuit ja ristkihtpuit. Suuresildeliste liimpuitkonstruktsioonide tüübid. Raamide sisejõud ja sobiva raamitüübi valimine.
Puidu liited. Kinnitid: naelad, kruvid, naaglid, poldid. Terasest ühendusdetailid: naelutusplaadid, talakingad, nurgikud, postijalad, peitkonsoolid. Puitkarkassi jäigastamine jäigastuslindiga.
Komposiitkonstruktsioonid. Kahe materjali töötamine ühtse konstruktsioonina. Nihkejõud eri materjalide vahel ja nende vastuvõtmine. Liitkonstuktsioonid. Liit-palktala - mitmest palgist tervikristlõike moodustamine.
Teras-betoonkomposiit. Talade ja postide erinevad konstruktsioonid. Nihkejõudude vastuvõtmiseks kasutatavad nihketüüblid: Nelson-tüüblid, armatuurterasest aasad, nurkraua jupid. Profiilpleki kasutamine raketisena.
Puit-betoonkomposiit. Kasutatavad nihketüüblid. Roome mõju pika-ajalisel koormamisel. Roomedeformatsioonide arvestamine lagede rekonstrueerimisel.
Vanade majade rekonstrueerimine. Enne teist maailmasõda ehitatud majad: Lenderi maja ja Tallinna maja. Välisseinad – rõhtpalksein ja tala-post kostruktsioonis sein plangutustäitega. Pärat teist maailmasõda ehitatud Stalini-aegne maja. Iseloomulikud kaldkatuste konstruktsioonid.
Vanades majades kasutatud kiviseinte tüübid. Gerard’i sein, rolok-sein, nopsa sein, harju sein, nõmme sein. Nende seinte survekandevõimed ja probleemid rekonstrueerimisel.
Vahelagede konstruktsioonid. Terastaladel või relssidel betoonist keldrilaed. Puitvahelaed urbse täidisega. Kärgtellistest betoonribidega vahelaed. Nende lagede rekonstrueerimine.

Aeg ja maht

Addenda e-akadeemias 24/7.
(12 akadeemilist tundi)

24/7 tähendab, et Teil on võimalus vaadata koolitust täpselt siis, kui Teile sobib! Koolitus on järelvaadatav 30 päeva jooksul alates tellimise hetkest. Koolitus on personaalseks kasutamiseks ning pole jagatav kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele on Addenda e-akadeemias koolituse vaatamine tasuline.

Koolitajad

Pildid / - - Tõnu Peipman 2026

Tõnu Peipman, ehituskonstruktor, volitatud ehitusinsener, tase 8

Tõnu Peipman on volitatud ehitusinsener, tase 8, kes on pikki aastaid töötanud ehitusinseneri ning vastutava projekteerijana. Aastatel 1979-2026 töötas ta lisaks nii koosseisulise kui ka külalisõppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Praegu töötab Tõnu Peipman ehituskonstruktorina ja tegeleb koolitustega, milles käsitletakse ehituskonstruktsioonidega seotud teemasid.