EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on kindlasti võimalik, et langeval turul tehti alla omahinna pakkumisi, kuid seda üldistada ei maksa.
„Mina siit ei näe, kas tegemist on tendentsiga. Ma tean, et alapakkumisi tehakse. Iseasi, mis on nende alapakkumiste ajend või põhjendus. Kui keegi läheb selle peale välja, et kui objekti jooksul raha juurde kaubelda ei saa, astub minema, siis ma leian, et nendel kaalutlustel alapakkumist teha ei ole õige,“ rääkis Peterson.
Ta lisas, et odavaid pakkumisi on ehitajad teinud ka puhtalt seetõttu, et anda oma inimestele tööd ja maksnud siis ka kahjumi teadlikult kinni. „Kõikidel on turul raske, aga teatud ettevõtted maksavadki sellele peale, et hoida oma kaadrit tööl,“ lisas ta. Samal ajal avaldas ta arvamust, et kuna sisendhindade tõus on tõepoolest reaalsus ja ehitusfirmade varud otsakorral, ei saa enam selliseid odavpakkumisi hangetel teha.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit taunib teravalt võidetud riigihangete poolelijätmist ja väidab, et hanke võitnud ettevõtjate seas on minemajalutajaid väga väike osa. „Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu ehitusturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri,“ kinnitab liit oma avalduses. „Selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!“ lisavad liidu esindajad karmilt.
Allikas: Äripäev
