Eesti arhitektid Tõnis Kimmel ja Merje Müürisepp on leidnud endale väljakutse Hiinas, kuhu nende töö tulemusena ei kerki mitte pelgalt uued hooned, vaid terved linnaosad.
Tõnis Kimmel, kuidas te üldse Hiina tööle sattusite?
Hiinal on võõrtööjõudu praegu väga vaja. Meie Merjega saime oma Hollandis õppinud tuttava kaudu pakkumise ühelt noortele töövõimaluste loomisega tegelevalt n-ö valitsusväliselt organisatsioonilt. See tuli tegelikult täiesti juhuslikult ning haarasime võimalusest kinni.
Kuna toonane avaliku sektori töökoht enam piisavat pinget ei pakkunud, erasektor oli aga Eestis parajasti oma sügavaimas põhjas, oli see tegelikult õige pakkumine õigel hetkel.
Milliste ja kui mahukate projektidega te Hiinas tegelete?
Mahud on väga erinevad. Aasta esimeses pooles töötasime Merje Müürisepaga koos ühe USA kontserni Shanghai harus (Müürisepp töötab seal siiani), kus tuli tegeleda enamasti väga suurte projektidega.
Esimeseks tööks näiteks oli Hiinas Sise-Mongoolias asuva Hulunbeieri linna uus keskus – 2 x 2 kilomeetrine ala, kus peaaegu millegi olemasolevaga ei pidanud arvestama.
Asemele tulevad kõrgelamud, kultuuriasutused, ärid, bürood, luksusvillad ja loomulikult ka keskne järv. Vesi on hiina filosoofias olulisel kohal.
Järgmised tööd on olnud uued, umbes 200 000 elanikuga linnad või linnaosad nii Shanghai kui ka Macau läheduses või siis uus, häguselt kirjeldatud tehnoloogialinnak linnas endas, kusjuures selle keskel tuleb säilitada tuntud kunstiteadlase kodu.
Seega võib öelda, et tegu on ka teie enda jaoks seni suurima ülesandega?
Kindlasti. Kas või näiteks kiiruse osas. Kiiresti tuleb välja pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas korraldada tuhandete inimeste elus. Olukorrad, mis Eestis võtaks mõtlemisaega kuu-kaks, tuleb siin lahendada pahatihti nädalatega.
Allikas: http://www.e24.ee/?id=369394
