|
Töölepingu seaduse (TLS) § 89 esimese lõike kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Sellist olukorda nimetatakse seaduse kohaselt koondamiseks. Koondamiseks loetakse ka töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (TLS § 89 lõige 2). Kui asjaolude sunnil peaks tööandja leidma ennast olukorras, kus tuleb kaaluda või planeerida koondamist, on oluline meeles pidada spetsiifilist koondamise puhul kehtivat tööle jäämise eelisõigust. Nimelt on seaduses ette nähtud, et kui tööleping öeldakse ülesse koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lõige 5). Nimetatud isikutele on seadusandja näinud koondamise puhuks erilise kaitse. Samas kehtib sellest reeglist ka üks erand: nimetatud tööle jäämise eelisõigus ei kehti TLS § 89 teises lõikes nimetatud juhtudel. Viidatud sätte kohaselt ei kehti koondamisel tööle jäämise eelisõigus, kui tööandja tegevus lõpetatakse, kui kuulutatakse välja tööandja pankrot või kui lõpetatakse tööandja pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koondamisel tuleb lisaks eelkirjeldatud tööle jäämise eelisõigusele arvestada ka TLS § 89 neljandas lõikes viidatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
Vandeadvokaat |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
