|
Töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõikest 1 tuleneb tööandjale õigus töölepingu lõpetamiseks katseajal. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lõike 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega saab TLS § 86 lõike 1 alusel siis töölepingu katseajal lõpetada, kui töötaja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Hiljutises Riigikohtu lahendis nr 2-16-9199 analüüsis kõrgeim kohus, kas töötaja poolne lohakas tööülesannete täitmine ja tööandja poolt nõutud tasemele mittevastav ülesannete täitmine, saavad olla põhjuseks lugemaks katseaja tulemused ebarahuldavateks ning lõpetamaks tööleping TLS § 86 lõike 1 alusel. Kõrgeim kohus kajastas viidatud otsuses, et konkreetses vaidluses oli tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema (tööandjal on alus TLS § 86 lg 1 järgi tööleping üles öelda) põhjusel, et hageja on lohakas ja ei suuda tagada, et töö vastaks kostja nõutud tasemele. Kohtu kolleegiumi hinnangul on selline järeldus kooskõlas TLS § 6 lõike 1 eesmärgiga ja § 86 lõikega 4. Riigikohus märkis, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Eeltoodud lahend kinnitab tööandjate õigust katseajal määramaks, millisel tasemel tööülesannete täitmist töötajalt oodatakse ning ka katseajal hindamaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema või mitte. Kui katseaja tulemused on ebarahuldavad, saab tööandja töölepingu TLS § 86 lõike 1 alusel ühepoolselt ülesse öelda. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
Vandeadvokaat |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
