Lyonis viiakse ellu ühte Euroopa suurejoonelisimat kesklinna arendamise projekti nimega Lyon Confluence. See keskendub 150 ha töötsusliku jäätmaa, sadama ala ja transpordi sõlmpunkti muundamisele Lyoni ajaloolise kesklinna osaks.
Lyon Confluence on alates 2004. a osaliselt rahastatud Euroopa Komisjoni poolt algatatud programmist Concerto (säästlik keskkonnapoliitika ja energiapoliitika linnades). Concerto kehtestab kõrged keskonnakvaliteedi tingimused. See tähendab muuhulgas ka 80% energiavajaduse rahuldamist taaskasutatavast energiast. Lyon Confluence valiti 2010. a Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt esimeseks loodusega kooskõlas olevaks linnaosaks Prantsusmaal.
Selline partnerlus aga tähendab, et Confluence linnaosas ei tohi 2020. a kasvuhoonegaasi õhku paiskamise tase ületada 2000. a taset. Taastuvenergiat kasutatakse rohkelt, eriti päikeseenergiat (fotogalvaanilised paneelid) ja biomassi (puidu koostootmisjaamad). 80% toasoojast ja soojast veest ja 55% elektritarbimisest tuleb taastuvenergiast. 2011. a allkirjastas Grand Lyon koostöölepingu Jaapani uute energiate ja industriaaltehnoloogiate organisatsiooniga NEDO, mille eesmärk on Lyon Confluence´is viia ellu „Smart Community“ näidisprojekti nimega „Smart City“. Selle peamised projektid on kolme Hikari nimelise positiivenergia elamu (12 000m2, energia tarbimine 42 kWh/m2/an) ehitamine (valmivad 2015), mille arhidektiks on ülemaailmselt tuntud Jaapnai arhidekt Kengo Kuma ja elektrienergial töötava üüriauto pargi loomine (Sunmoov).
2014. a detsembris avatud antropoloogia ja etnograafia muuseumi Confluences (Austria arhidektuuribüroo CoopHimmelb(l)au), meenutab hõljuvat kristallist pilve (mõnede arvates kosmoselaeva), ehitamine pidi maksma minema 61 miljonit eurot, aga maksis lõppkokkuvõttes 287 miljonit eurot ning valmimise tähtaeg venis 5 aastat esialgu plaanitust pikemaks. Mõnede arvates on linnaosa arhidektuur liiga värvikirev, liiga taotluslikult arhidektuurne ja rikkuvat linnaosa harmooniat. Rahulolematust tekitavad ka kõrged kinnisvara hinnad, linnaosa läbiv kiirtee A7 (selle sulgemist arutatakse), aeglaselt arenev ühistranpordi süsteem (metroo sinnani ei ulatu, pikendati küll trammiliini, pandi käiku jõelaev, rongipeatuse lisamist arutatakse, 2020. a peaks valmima uus sild) ja naabruskonnas vohav prostitutsioon (ütlevad, et neil ei ole kuhugi mujale minna).
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
