Sisukord

Advokaat Sandor Elias: Riigiabi – „moodne“ termin, piirideta sisu

Alustada võib tõdemusega, et riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi-temaatika on viimasel ajal Eesti meedias laialdast käsitlust leidnud, küll üsnagi kitsas kontekstis. Tegelikult võib riigiabiks pidada üldistatult igasugust avaliku sektori rahalise väärtusega sekkumist turule.

Riigiabi mõiste koosneb järgmistest elementidest, mis peavad kõik kumulatiivselt esinema:
1. Abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega;
2. Saadud vahendid on riiklikku päritolu;
3. Abi saaja saab eelise;
4. Meede on valikuline;
5. Eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks; ja
6. Eksisteerib mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Majandustegevus on riigiabiõiguse mõttes mistahes kaupade/teenuste pakkumine turul olenemata ettevõtluse vormist, sh kui tegu on mõne avaliku sektori asutuse või näiteks MTÜ-ga. Riikliku päritolu all mõistetakse sisuliselt kogu avalikku sektorit, sh riigi äriühinguid, kohalikke omavalitsusi jne. „Eelis“ on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja poleks saanud riigi sekkumiseta. Valikulisuse kriteeriumi täidab juba see, kui abi andjal on kaalutlusõigus meedet rakendada. Konkurentsi moonutamise ohtu ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele eeldatakse üldjuhul isegi siis, kui abi saaja tegutseb ainult oma koduriigis. Pisut laiema pilguga meedia ja ümbritseva jälgimist ja riigiabi-elemente on teoreetiliselt võimalik näha kõikjal, kus riik toimetab. Tõsi, riigiabi andmise keelul on ohtralt erandeid. Kokkuvõttes tuleb märkida, et riigiabi mõiste on üsnagi laia sisuga. Samas on riigiabiga seotud reeglite tundmine ülioluline, sest ebaseaduslik konkurentsi moonutamine riigi poolt võib kõigi asjaosaliste jaoks ebameeldivalt lõppeda.

Sandor Elias, advokaat

Pildid / - Sandor-Elias

Sandor Elias,  advokaadibüroo TRINITI advokaat

 

 

 Autor on advokaadibüroo TRINITI riigiäri ja konkurentsi töögrupi juht

Diana Nõmmik
koolitusjuht
diana.nommik@addenda.ee
04.02.2016 09:20

Vandeadvokaat Annika Vait - Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.