Pakkujate kvalifitseerimise järel, ent enne pakkumuste hindamist teostab hankija pakkumuste vastavuse kontrolli – see hanke-etapp on paraku jäänud väärilise tähelepanuta, sageli iseäranis pakkujate poolt. Muretsetakse pigem kvalifitseerimistingimuste täitmise ja hindamiskriteeriumite alusel kõige parema pakkumuse tegemise pärast, ent pakkumuste vastavus jääb sageli kahe silma vahele kui ebaoluline pisiasi. Uuema kohtupraktika valguses on see teema iseäranis aktuaalne, kuna erinevalt varasemast praktikast võib täiendavalt tõusetuda küsimus lisadokumentide esitamise võimalusest pärast pakkumuste esitamise tähtaega ning hankija kohustustest selgituste pärimisel.
Pakkumustega seoses vajab tähelepanu ka pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ja jõusoleku tähtaja lõppemise temaatika, pidades seejuures silmas, et kõikide pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemine võib olla üheks hankemenetluse lõppemise eelduseks ja aluseks.
Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vaidlustus- ja kohtupraktika näidetel kas hankija enda algatusel või siis järelevalve korras on samuti teema, millega tasub kursis olla igal hankijal ja pakkujal.
Koolituse kandvaks ideeks on teemade käsitlus vaidlustus- ja kohtupraktika näidetel ning aktiivne arutelu osalejatega.
Kõik hankijad ja pakkujad
• Pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine
- Vaidlustus- ja kohtupraktikat pakkumuse mittevastavuse küsimuses.
- Hankija selgituste mõju pakkumuse vastavuse tuvastamisel.
- Võimalusest esitada täiendavaid dokumente pärast pakkumuste esitamise tähtaega.
- Kaalutlusõiguse teostamine sisulise ja mittesisulise vastavuse eristamisel.
- Eeldatava maksumuse ületamine.
- Muud objektiivsed alused kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks.
• Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine ja jõusoleku tähtaja lõppemine
• Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
- Hankija enda algatusel – milles saab seisneda põhjendatud vajadus?
- Rahandusministeerium järelevalve korras.
10. juuni 2014 kell 10.00-13.15
(4 akadeemilist tundi)
Hotell Euroopa (Paadi 5, Tallinn).
NB! Parkimine Ahtri 3 Europarklas, päev 2€.
Kristina Laarmaa on advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat, kelle nõustamisvaldkonnad on riigihanked, kohtumenetlus ja vaidluste lahendamine.
Kristina Laarmaal on laialdased kogemused riigihangete valdkonnas. Ta on nõustanud nii hankijaid kui ka pakkujaid hankemenetluste eri etappides ning vaide- ja kohtumenetlustes. Muu hulgas on ta andnud Tallinna Kommunaalametile nõu Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise riigihanke kohta, mis oli viimaste aastate suurimaid hankeid Eestis, samuti osales ta Vabadussõja võidusamba valgustusseadmete riigihanke korraldamises. Peale selle, et Kristina Laarmaal on riigihangetega ulatuslikud praktilised kogemused, on ta tunnustatud ka selle ala akadeemilise spetsialistina. Ta on juhendanud riigihangete kursust Tartu Ülikoolis ja tegutsenud sama valdkonna koolitajana erinevates koolitusfirmades.
Kristina Laarmaa oli aastatel 2009–2013 kogumiku „Getting The Deal Through – Public Procurement” Eesti peatüki kaasautor, samuti on ta osalenud kaasautorina kogumiku „The International Comparative Legal Guide to Public Procurement” Eesti peatüki koostamises.
Oma põhitegevusega külgnevalt on Kristina Laarmaa osalenud mitmes rahvusvahelises arbitraažimenetluses.
Loeng koos praktiliste näidete ja aruteludega.
Registreerides kuni 27. maini on soodushind 129 € + km inimese kohta, hilisematele registreerijatele tavahind 149€ + 20% km.
Hinnasoodustus -10% kehtib kahele ja enamale osalejale ühest organisatsioonist.
Koolituse, koolitusmaterjale, kohvipausi.
Koolitusele registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja koolitusarve.
Koolitusest loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 2 tööpäeva enne koolituse toimumist, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% koolituse maksumusest.
Elena Kirt
koolituskonsultant
+ 372 520 6347 | + 372 664 64 20
elena.kirt@addenda.ee
Riigihanked | Juhtimine, personaliarendus | Ehitusjuhtimine
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
