|
Töövaidluste töövaidluskomisjonis lahendamisele kehtib alates 2018. aasta esimesest jaanuarist uus seadus: töövaidluse lahendamise seadus (TVLS). Erinevalt eelmisest seadusest kohaldatakse nüüd töövaidluskomisjonis (TVK-s) peetavale menetlusele oluliselt rohkem tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ehk siis on mitmetes aspektides üle võetud kohtuliku tsiviilvaidluse lahendamise reegleid ja põhimõtteid. Ühe sellise uue asjana on TVK menetlusse üle võetud ka täitedokumendina täidetava kompromissi sõlmimise võimalus. Tulenevalt TVLS §-st 51 saavad vaidlevad pooled kuni otsuse jõustumiseni lõpetada TVK-s oleva vaidluse kompromissiga ehk siis pooltevahelise kokkuleppega. Kui pooled peaksid jõudma TVK-s oleva vaidluse ajal kokkuleppele, tuleb mõlema poole poolt allkirjastatud kokkulepe esitada TVK-le kinnitamisele või siis avaldada istungil protokolli kandmiseks. Kui komisjoni juhataja kompromissi oma määrusega kinnitab, siis lõpetab ta sellega ühtlasi ka töövaidlusasja menetluse. Määrus jõustub allkirjastamisel ehk siis koheselt, ilma mingit täiendavat aega ära ootamata. Töövaidluskomisjoni juhataja määrus, millega ta kinnitab kompromissi, on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 73 mõttes. See tähendab, et kui pool ei peaks täitma kompromissis sisalduvaid kokkuleppeid (mis nähtuvad kompromissi kinnitamise määrusest), siis saab teine pool esitada selle määruse täitedokumendina täitmiseks kohtutäiturile. Viimane nõuab kokkulepitu võlgnevalt poolelt sisse nn sundkorras (vajadusel arestib pangakonto jne). Kompromiss jäetakse kinnitamata (ja menetlus lõpetamata), kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seega tuleb kindlasti mõelda põhjalikult läbi kompromissi sõnastus – et see oleks piisavalt selge ja määratletud, vältimaks kompromissi kinnitamata jätmist.Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
Vandeadvokaat |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
