Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Ehitusjärelevalve pädevus

Riigikohus tegi 13.12.2018. a otsuse, milles täpsustas ja selgitas kohaliku omavalitsuse kohustusi ja õigusi ehitusjärelevalve teostamisel.

Riigikohus pidas vajalikuks rõhutada, et kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle. Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel, ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.

Ehitusjärelevalve tegemisel peaks kohalik omavalitsus eristama ohtu ning ohukahtlust. Oht on korrakaitseseaduse kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa ei saa välistada, et korrarikkumine toimub, kuigi tõenäosus on selleks väike. Ehitusjärelevalve teostamisel tuleb omavalitsusel silmas pidada mõlemat: nii ohtu kui ka üksnes ohukahtlust.

Antud konkreetses vaidluses tuvastas Riigikohus kohaliku omavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse seoses asjaoluga, et järelevalvemenetluse käigus ei kõrvaldanud kohalik omavalitsus ehitusobjekti naabrite esile toodud ohukahtlust. Nimelt esitasid naabrid asjatundja arvamuse, milles leiti, et naabermajaks ehitatav ehitis võib vajumisel kaasa tõmmata ka kaebajate elukohaks olevat hoonet. Kohalik omavalitsus ei tuvastanud, et selline kahtlus oleks alusetu ja seetõttu heitis KOV-le ette, et see jättis kõrvaldamata ohukahtluse. Juhul, kui KOV oleks järelevalvemenetluse käigus tuvastanud ohu, oleks pidanud tegema ka kindlaks, milliseid abinõusid selle tõrjumiseks oleks olnud vaja rakendada.

Lisaks rõhutas Riigikohus, et võib esineda olukordi, kus järelevalvemenetluses on vajalik kohustada ehitusloa omanikku kõrvale kalduma ehitusprojektist. Ohu korral saab järelevalve korras teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks, sh saab kohustada kasutama konkreetset ehitustehnilist lahendust või siis konkreetse lahenduse kasutamisest hoiduda. Olukorras, kus ehitis võib osutuda ohtlikuks, ei ole põhjendatud õigustada ohtlikkuse kaasa toonud lahendusi sellega, et need on ette nähtud ka ehitusprojektis.

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret Siilbek 2017

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
17.01.2019 08:15

Vandeadvokaat Annika Vait - Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.