|
Võlaõigusseaduse järgi peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtupraktika järgi piisab ka sellest, kui puudusest töös teavitab omanikujärelevalve teostaja. Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö pärast selle vastuvõtmiseks esitamist viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega puudustest teavitamise mõistlik aeg hakkab kulgema siis, kui tellija töö üle vaatas või pidi seda tegema. See kehtib siiski üksnes ilmse puuduse kohta ning ülevaatusega ei alga varjatud puudusest teavitamise aeg, mida ülevaatusel avastada ei olegi võimalik. Lisaks eeltoodule, kohtupraktika ei eelda, et tellija peaks ülevaatusel kasutama ekspertide abi, võtma tarvitusele erakorralisi meetmeid puuduste leidmiseks või puudusi eraldi välja otsima. Tellijal on õigus eeldada, et tema lepingupartneriks olev töövõtja on töö teostanud nõuetekohaselt ning on vastuvõtmiseks esitanud nõuetekohase asja või ehitise. Juhul, kui töövõtja teadis või pidi teadma puuduse olemasolust või sellega seotud asjaoludest ega ole nimetatust tellijat teavitanud, võib tellija puudusele tugineda olenemata sellest, kas ta seadusest sätestatud tähtaegadel asja üle vaadata lasi või õigel ajal puudustest teavitas. Sellisel juhul on töövõtjal tellija ees kõrgendatud vastutus: kui tellijale on teadlikult esitatud vastuvõtmiseks mittenõuetekohane asi, siis on ka tellija õigused laiemad. Puudulikule omanikujärelevalvele töövõtja tugineda ei või, mistõttu ei oma töövõtja vastutuse seisukohalt tähendust ka see, kui omanikujärelevalve teostaja puudusele tähelepanu juhtimata jättis. Seega tuleb tellijal ehitis pärast seda, kui see on talle vastuvõtmiseks esitatud, üle vaadata ning puudustest mõistliku aja jooksul teavitada. Juhul, kui töövõtja on teadlikult esitanud vastuvõtmiseks puudustega töö, ei kaota tellija oma nõudeid töövõtja vastu isegi siis, kui eeltoodud ülevaatamise ja teavitamise kohustusi on rikutud. |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
