RIIGIHANGETE KONVERENTS 2019

Kaido Heinsalu, Tieto Estonia AS äriarenduse juht

vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Erki Fels advokaadibüroost PWC Legal

Priidu ja Erki ettekanne võtab kokku 2019. aasta põnevamad hankeõigust puudutavad sündmused:

Rauno Klemm, advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat

Tahes-tahtmata on tähtajad riigihangetes A&O, seda nii hankijate kui pakkujate jaoks. Näiliselt lihtsad, on praktikas tähtaegadega olulisi probleeme ja riske kõigil hankemenetluse osapooltel. Ettekandes vaatleme olulisemaid tähtaegadega seotud tõusetunud küsimusi. Käsitleme vaidlustamise tähtaegu, mis polegi nii üheselt mõistetavad, nö rahuaega ja kuidas see võib praktikas välistada küsimuste esitamise hankemenetluse vältel. Vaatame, milliste hanke alusdokumentidest mittenähtuvate tähtaegadega peab iga pakkuja arvestama ja mida peab hanketähtaegade puhul silmas pidama hankija, et hankemenetlus ei nurjuks.

Ulvi Reimets, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Paljud vaidlused tekivad põhjusel, et riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused/nõuded on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, neist võib erinevalt aru saada. Seega on neid vaja tõlgendada, anda neile sisu ja tähendus. Kuid mida tõlgendamisel aluseks võtta? Kelle arusaam on riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel määrav? Kas alati tuleb arvestada hanke eesmärgi ja hankija kavatsustega? Millal tuleb tingimusele/nõudele anda laiendav tõlgendus, mis tagaks suure arvu pakkujaid? Ettekandes vaatleb Ulvi erinevaid tõlgendamise aluseid, milledest on Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud oma lahendites  juhindunud ning toob kuulajatele hulga praktilisi näiteid nii hankija kui pakkuja poolelt.

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat

Oma ettekandes analüüsib Kristina hankepassi praktilises rakenduses tekkinud probleeme ja küsitavusi vaidlustus- ja kohtupraktika näidetel.

Mart Parind, riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Riigihangete seadus rajaneb lõviosas EL valdkondlikel direktiividel. Direktiivide ülevõtmine Eesti õigusesse ei ole aga olnud veatu, mistõttu võib seadusest leida nii mõnegi sätte, mis on riigihankedirektiive silmas pidades puudulik või direktiividega lausa otseses vastuolus. Kuidas mõne sellise seadusesätte otsa komistades käituda? Kas lähtuda tuleks direktiivist või seadusest? Mida saab hankija või pakkuja omalt poolt teha, et vähendada riski jääda õigusvaidluses kaotajaks või saada EL raha tagasinõude adressaadiks? Ettekanne peatub neil ja teistelgi temaatilistel küsimustel, pöörates tähelepanu nii üldistele teadmistele kui ka valitud konkreetsetele näidetele."

Epp Lumiste, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat

Kehtiva riigihangete seaduse alusel liigituvad toitlustushanked eriteenuste hankeks. Kuigi erimenetluses on hankijal suur voli ise otsustamaks, milliseid pakkumusi nõuda ja millele pakkumused peavad vastama, siis praktikas on tekkinud mitmeid põhimõttelisi vaidlusi pakkumuste vastavaks tunnistamise osas. Ettekandes räägib Epp VAKO- ja kohtupraktikas tõusetunud probleemidest, mida uutel hangetel vältida.

Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt advokaat

2018. aastal püsis endiselt enimkasutatava hindamiskriteeriumina „madalaim hind“ ehk kulu - vaid 24% registris avaldatud riigihangetest viidi läbi hinna ja kvaliteedi suhet arvestades. Peamine põhjus madalaima hinna kasutamiseks on soovimatus võtta riski kõrgendatud põhjendamiskohustuseks ning sellest tulenevat vaidlustamise riski. Mida peavad hankijad kvaliteedikriteeriumi alusel hinnates jälgima ning kui põhjalikult peab hankija põhjendama hindamisotsuseid, et vältida vaidlustesse laskumist? Ettekande käigus tuleb Kadri poolt analüüsimisele nii teemakohane teoreetiline külg, kui asjakohane kohtupraktika Eestist ja Euroopast.

Kadri riigihankekohase teemablogiga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda https://riigihankeblogi.com/

Diana Minumets, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat

Kaks aastat tagasi jõustunud riigihangete seadus kehtestas hankijale uue võimalusena kõrvaldada riigihankest pakkuja, kes on kaotanud hankija silmis usalduse seoses hankija halva kogemusega varasema hankelepingu täitmisel. Kui alguses tekitas mainitud aluse rakendamine praktikas mitmeid küsimusi, on vastava sätte sisu saanud tänaseks EL ja Eesti kohtute praktika kaudu teataval määral selgemaks. Diana ettekanne käsitlebki asjaomase kohtupraktika näidete varal varasemate lepingurikkumistega seotud kõrvaldamise aluse kohaldamise eelduseid ja selgitab hankija diskretsiooni piire vastava otsuse tegemisel.

Kristina Paal

tel: 55 662 741
kristina.paal@addenda.ee