Sisukord

Riigihangete Treff 2016. Riigihanke juristide raskekahurvägi on kohal!

Jaga

Eeltutvustus

Riigihangete Treff 2016 on riigihangete valdkonda käsitlev suursündmus, kus riigihanke juristide paremik analüüsib muutusi riigihanke maastikul.

Ettekanded toimuvad kolmes saalis paralleelselt! Igal osalejal on võimalus koostada lühikoolitusest koosnev terviklik koolituspäev ise.

  • Esindatud on riigihangete valdkonna suured tegijad ja tuntuimad spetsialistid! Alustame avaettekandega rahandusministeeriumilt ning lõpetame ühise ettevõtjaid ja hankijaid kaasava paneeldiskussiooniga.
  • Kohal on Eesti suurimad hankijad ning tuntuimad hankespetsialistid. Ole Sinagi! Riigihangete Treff 2016 on parim võimalus kohtuda kolleegidega ja teiste tipptegijatega!
  • Intensiivset õppepäeva aitavad rikastada mitmed meeliülendavad üllatused!

Pildid / - 2016-05-31 TREFF


Sihtrühm

  • Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad.
  • Avalik- õiguslike insitutsioonide spetsialistid, kes puutuvad kokku riigihangete korraldamisega.
  • Aktiivsed pakkujad, nii tippjuhid kui ka spetsialistid.
  • Juristid, kes tegelevad hankealase nõustamise ja hankevaidluste lahendamisega.
  • Audiitorid, kes auditeerivad riigihangete valdkonnas.
  • EL projektide koordinaatorid, kellel on vajadus hanke korras osta kaupu ja teenuseid,
  • ja paljud teised huvilised.

Teemad

Milliseid muudatusi toob kaasa uus riigihangete seadus

Pildid / - Evelin-Karindi-Kask Evelin Karindi-Kask, Rahandusministeerium, uue riigihangete seaduse üks põhiautoritest annab ülevaate seaduse senisest menetluskäigust ning avab tagamaid miks ja millised valikud on seaduseelnõus tehtud!
 Pildid / - rahandusministeerium  

Uue riigihangete seaduse hetkeseis ja direktiividega nõutavad muutused

Pildid / - Elmer_Muna

Pildid / - Derling logo

Elmer Muna, advokaadibüroo Derling partner, vandeadvokaat
2014 alguses kiitis Euroopa Parlament heaks uued riigihangete direktiivid – avaliku sektori direktiiv, võrgustiku sektori direktiiv ja kontsessioonide direktiiv. Liikmesriike kohustati direktiive üle võtma kahe aasta jooksul nende jõustumisest – uus riigihangete seadus peab olema jõustunud 18. aprilliks 2016. Rahandusministeerium edastas eelnõu valitsusele 14. märtsil 2016 ning veel on vaja läbida Riigikogu menetlus ja et president seaduse välja kuulutaks. Kuigi pole tõenäoline, et uus seadus enne konverentsi jõustub, saab sellegipoolest anda ülevaate, milliseid muutuseid on direktiivides jäetud valikukohtade alusel kavandanud rahandusministeerium. Samuti avab ettekanne Riigikogus selleks ajaks toimunud muutuste tagamaid. Püüan anda konstruktiivse ja kriitilise ülevaate ka sellest, kas ja kuidas on seniseid kitsaskohti uus seaduses käsitletud ja millised on tõenäolised uued mured.

Uute direktiivide otsekohaldatavus peale 18. aprilli 2016

Pildid / - Kadri Matteus

Pildid / - COBALT_color

Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt advokaat
Rahandusministeerium on 15.03 seisuga tunnistanud, et kuna riigihangete direktiivide ülevõtmise tähtaeg saabub 18.04.2016, siis on tänaseks selge, et määratud ajaks riigihangete seadust Riigikogus vastu võtta ei jõuta. Olukorras, kus direktiiv on tähtajaks ülevõtmata võivad teatud tingimuste täitumisel muutuda direktiivide sätted otsekohalduvaks, st eraisik saab tugineda otse direktiivi sätetele. Selline olukord võib tekitada õigusliku segaduse ning aeg on küps arutamaks kas ja mil määral omandab direktiiv vahetu õigusmõju. Kadri keskendubki enda ettekandes teemale, mida tähendab otsekohaldatavus riigihange direktiivide kontekstis peale 18.04.2016 ning millised sätted võiksid omandada vahetu õigusmõju.

Kvalifitseerimistingimustest ja kvalifitseerimisest uue riigihangete seaduse valguses

Pildid / - Kristiina Laarmaa113

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat

Uutes direktiivides ja RHS-s tõstetakse ühe olulisema muudatusena esile just kvalifitseerimisega seonduvat, sh pöördmenetlust ja hankepassi. Ettekandes analüüsime lähemalt milliseid võimalikke kitsaskohti võib hankepassi ja pöördmenetluse rakendamine endaga kaasa tuua ning milliseid muudatusi on oodata kvalifitseerimistingimuste sisu ja tingimusele vastavuse tõendamise (ehk dokumendinõuete) osas.

 Pildid / - VARUL  

Kõrvaldamise alused - erilise rõhuasetusega heastamisele

Pildid / - Kadri_Härginen

Pildid / - Sorainen_logo

Kadri Härginen, advokaadibüroo SORAINEN advokaat 
Euroopa Liidu ja Eesti riigihankeõigus on kõrvaldamise aluste osas liikumas liberaalsemale käsitlusele. Arvukad kohustuslikud kõrvaldamise alused on asendumas vabatahtlike kõrvaldamise alustega, mis annavad hankijale suurema paindlikkuse otsustamaks selle üle, kas konkreetne rikkumine on lepingu eesmärki arvestades oluline ja väärib pakkuja kõrvaldamist või mitte. Teisalt paneb see hankijale olulise põhjendamiskohustuse, kui ta otsustab pakkuja kõrvaldada. Uue lähenemisena tuuakse rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul sisse heastamise kontseptsioon. Heastamine tähendab seda, et kohustusliku kõrvaldamise alusega pakkuja esitab koos kvalifikatsiooni dokumendid tõendid selle kohta, et kasutusele on võetud erinevad meetmed, et sellist kuritegu enam toime panna pole võimalik. Teisisõnu tõendab pakkuja, et on vaatamata kehtivale karistusele taas usaldusväärne partner tehingutes riigiga. Ka selle kohta peab hankija tegema põhjendatud otsuse ning kaaluma pakkuja võetud meetmete efektiivsust ning kuritegevuse vältimise viljakust tulevikus. Ettekanne käsitleb nii uusi ja vanu kõrvaldamise aluseid kui ka heastamise rakendamise häid ja mitte-nii-häid külgi.

Pakkumuse esitamine, vastavus ja edukus: senine praktika vs uus seadus

Pildid / - Marko_Pikani

Marko Pikani, advokaadibüroo Teder Law Firm partner ja advokaat

käsitleb oma ettekandes võrdlevalt senist kohtupraktikat nii Eestis kui EL-is ja direktiividest tulenevaid muudatusi uues RHS-s. Seeläbi annab Marko ülevaate pakkumuste koostamise ja esitamise korrast ning olulisimatest põhimõtetest, samuti pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumite kujundamisest ja hankija otsustest (k.a. hankija otsuste vaidlustamisest). 

Pildid / - Teder_logo_horisontaal_väike  

Hankelepingu muutmise võimalused uue seaduse valguses

Pildid / - Britta_Oltijer Britta Oltjer, advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat
Praktikas on hankelepingute muutmine palju probleeme tekitanud. Kas võib või ei või muuta? Ja kui võib muuta, siis millises mahus võib muuta, et keegi hiljem etteheiteid ei saaks teha. Senine riigihangete seadus on küll võimaldanud riigihanke raames sõlmitud hankelepinguid muuta, kuid üksnes erandlikes olukordades. Uus seadus laiendab hankelepingute muutmise regulatsiooni märkimisväärselt. Ettekanne annab ülevaate, mis seoses hankelepingu muutmise regulatsiooniga on seaduses muutunud ning kas ja millises mahus võib hankija uue seaduse alusel hankelepingut muuta.
 Pildid / - Aivar Pilv logo  

Segaleping - kas riigihange või mitte?

Pildid / - Veiko_Vaske

Veiko Vaske, advokaadibüroo SORAINEN advokaat
Sageli on hankijatel vaja sõlmida lepinguid, mille majanduslikuks sisuks pole lihtsalt "kaup raha vastu", vaid märksa keerukamad majanduslikud kokkulepped. Sama leping võib näiteks sisaldada nii rendilepingu, teenuslepingu kui ka teenuste kontsessiooni elemente. Ehituslepinguga võib kaasas käia ka asjaõigustehing või erakapitali kaasamine arendusprojekti. 
Sellistel juhtudel on hankijal keeruline hinnata, kas ja millist riigihankekorda ta järgima peab ning pakkujatel otsustada, millisel viisil kaitsta oma õigusi. Uus hankelepingute direktiiv ja kontsessioonide direktiiv võivad tuua siin nii selgust kui segadust.

 Pildid / - Sorainen_logo  

Hankelepingu kehtivuse vaidlustamine

Pildid / - Siret_Siilbek Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek räägib töötoas olukordadest, kus hankemenetlust on rikutud niivõrd oluliselt, et see toob kaasa sõlmitud hankelepingu tühisuse. Antakse ülevaade sellest, millistel alustel ja milliste tähtaegade jooksul konkurendid juba sõlmitud hankelepingut vaidlustada saavad. Kuna aga hankelepingu kehtetus on kõige raskem võimalik tagajärg (kaotavad ju hankija ja edukas pakkuja lepingu), siis mõistagi on lepingu kehtivuse vaidlustamisel ka oma piirangud. Seetõttu leiavad käsitlemist ka olukorrad, kus sellel ei ole edukat perspektiivi.
Pildid / - Advokaadibüroo Alterna  

Kui üksi ei taha või ei saa, kas siis koos tohib?  Konsortsiumid ja ühisettevõtted riigihangetel

Pildid / - Risto Rüütel

Pildid / - Eversheds_Secondary_logo

Risto Rüütel, advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat
Riigihangete seadus reguleerib tavapäraste pakkumiste kõrval ka ühispakkumisi, seadmata samas muid piiranguid ühispakkumiste tegemisele, kui keelab samal isikul mitme (ühis)pakkumise esitamise. Eelnevast võib ekslikult järeldada, et ühispakkumise tegemisele muid piiranguid ei olegi. Tegelikult reguleerib RHS kõrval ühispakkumiste tegemist ka konkurentsiseadus ja karistusseadustik, mis seavad olulisi piiranguid ettevõtjatevahelisele koostööle, sh koostööle riigihangetes.
Ettekande eesmärk on analüüsida ja selgitada riigihangetel osalemise jaoks ühisettevõtete ja konsortsiumite moodustamise problemaatikat. Muu hulgas selgitame töötoas, milliseid koostöövorme ettevõtjad riigihangetel kasutada saavad ja kuidas tagada tegevuse vastavus konkurentsiseadusele, sh millal üldse tohib ühispakkumisi teha ja millisel juhul on soovitatav moodustada ühisettevõte. Seoses ühisettevõtte moodustamisega käsitleme ka Konkurentsiametilt koondumiseks loa küsimise vajaduse hindamist.

Vaidlustusmenetlus uue riigihangete seaduse valguses

Pildid / - Kristina Uuetoa-Tepper_n Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper & Partnerid vandeadvokaat

Praktiline ülevaade vaidlustusmenetlusest nii hankijatele kui ka pakkujatele arvestades RHS-is tehtud muudatusi (vaidlustuse esitamine, menetlemise käik, hankemenetluse peatamine/lepingu sõlmimise keeld, otsuse jõustumine ja täitmine jne). 
Pildid / - Tepper_ja_partnerid

Vaidlused riigihanke menetluses

Pildid / - Alar_Urm

Pildid / - lextal

Alar Urm, Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner

1. Vaidlustuse esitamise põhjused hankija ja pakkuja vaatenurgast
2. Hanketeate ja hankedokumentide vaidlustused, põhjused, vaidlustuste praktika
3. Hankija otsuste vaidlustamine, põhjused ja vaidluse lahendamise praktika
4. Hankevaidluste omapära. Võimalused vaidlustes tõhus olla

Seaduste muutumine on harilik ning muudatused, mida on oodata riigihangete seaduses on evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised. Eeltoodu tõttu keskendun oma ettekandes sellele, missugune on riigihangete praktika, millest tekib vaidlusi ja kuidas need lahenevad püüdes sellega anda kuulajatele mõtteid, kuidas oma eesmärke saavutada nii, et vaidlusi ei tekiks üldse või kui need siiski tekivad, siis kuidas neid lahendada võimalikult tulemuslikult.
Hankevaidluste põhjused on sageli hanketeates ja hankedokumentides, seega on hea mõelda sellele, kuidas tegutseda nii, et vaidlusi juba eos vältida. Pakkuja jaoks on hanketeate ja dokumentidega tutvumisel oluline kohe mõista, et kui teatud tingimus ei ole vastuvõetav, siis tuleb see kohe vaidlustada, kuid vaidlustamise on edukas ainult juhul, kui see tingimus on õigusvastane. Praktika, kus pakkuja vaidlustab hankija otsuse leides, et tingimus, mille alusel teda või tema pakkumust hinnati, ei ole vastuvõetav on sagedane ja lõpeb vaidlustaja kaotusega.
Hankevaidlus toimub halduskohtus ja VAKOS, mis on haldusorgan. Hankevaidluse sisu on vaidlus võlaõigusliku lepingu sõlmimise üle. On tekkinud omapärane segu haldusmenetlusest, halduskohtumenetlusest ja võlaõigusest kus pooled sageli eksivad esitades haldusmenetlusest pärinevaid väiteid või üritavad haldusmenetlusliku formalismiga tõlgendada lepinguõigust. Üritan enda hankeasjade praktika põhjal tuua näiteid hankevaidluste praktikast eesmärgiga aidata kuulajatel saavutada vaidlustes paremaid tulemusi.

Tarkvara riigihangete raamleping


Pildid / - Ingrid Puurvee

Pildid / - rik_logo_16

 

Ingrid Puurvee, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse õiguse ja hangete talituse juhataja
Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) on välja töötanud tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu. Loodud tarkvaraarenduse tüüpleping on ennekõike praktiline töövahend, mis tõstab tarkvaraarenduse riigihangetes nii hankimise efektiivsust, kvaliteeti kui ka majanduslikku otstarbekust, kujundab avalikust sektorist teadliku ja lepinguliselt vastutust võtva tellija ning suurendab koostööd riigi ja erasektori vahel. Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ja kohustused. Tüüplepingu dokumendid on kättesaadavad: https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erasektor:start

Innovatsioonihanked - suunanäitajad tundmatuses orienteerumiseks

Pildid / - Merit_Lind

Merit Lind, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Deloitte Legal
Merit tegeleb riigihangete ja innovatsiooni põimumiskohtade problemaatikaga juba pikka aega, avaldades selleteemalisi artikleid ja pidades ettekandeid. Merit on kaasatud MKMi ja Arengufondi poolt kokku kutsutud innovaatiliste hangete fookusgruppi, mille eesmärgiks on aidata kaasa riiklike innovatsioonihangete toetusmeetmete väljatöötamisele ning anda soovitusi vastavate hankemenetluste korraldamiseks. Oma ettekandes tõstatab Merit mitmeid innovatsioonihangetega seonduvaid küsimusi, mis aitavad analüüsida innovatsiooni edendamise ja riigihankeõiguse omavahelist suhestumist.

Pildid / - Deloitte_logo  

Millisel määral toovad uued reeglid leevenduse riigihangete liigsele formalismile ja keerukusele?

Pildid / - Marko_Mehilane
Pildid / - Entsik_partners_valge

Marko Mehilane, advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner
2007. aasta riigihangete suurreformist on möödas juba 9 aastat. Siis võeti vastu ja jõustus senini kehtiv riigihangete seadus, millega võeti Eesti õiguskorda üle Euroopa Liidu hankeregulatsioonid.
Nüüd on taas käsil riigihangete kapitaalne uuenduskuur ja 2014.a jõustunud hankedirektiivide adapteerimine.
Riigihankeid iseloomustab suur formaliseeritus, mille tulemusena on riigihanked muutunud üsnagi keerukaks ja jäigaks. Uute hankedirektiivide ühe peaeesmärgina ongi nimetatud riigihangete lihtsustamist ja paindlikumaks muutmist. Käesolevaks ajaks on valminud ja ka Riigikogu menetlusse võetud uue riigihangete seaduse eelnõu.
Kas uued hankereeglid toovad lahenduse riigihangete senisele liigsele formaliseeritusele ja keerukusele?

Riigabi - mis see on ja kuidas seda tuvastada?

Pildid / - Kätlin Kiudsoo

 

Kätlin Kiudsoo

Riigiabi on igasugune riigi poolt tulev toetus, mis annab ettevõtjale majandusliku eelise, abi on valikuline ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi mõiste sisustamine ja selle rakendamine igapäevases majandustegevuses võib osutuda problemaatiliseks, kuivõrd riigi poolne toetus ei pea olema alati rahalised vahendid, vaid võib esineda ka näiteks mõnes seadussättes. Samuti võib riigiabi küsimus tõstatuda riigihangete läbiviimisel, sest hanke sisust tulenevalt võiks justkui olla keelatud riigiabi tingimused täidetud. Ettekanne annabki ülevaate riigiabi mõiste sisustamise komponentidest, sh erandiregulatsioonid, näited, kuidas ära tunda, et tegemist võib olla keelatud riigiabiga ja mida sellisel juhul ette võtta.

Hankijate ja pakkujate diskussioon - Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

Trefipäeva lõpetame hankijate ja pakkujate paneeldiskussiooniga, mida modereerib Ulvi Reimets VAKOst. Käsitleme VAKO aktuaalset praktikat põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste teemal ning kuuleme, millistel seisukohtadel on meie aktiivsed hankijad ja pakkujad! Hankijaid esindavad Kersti Värä (Eesti Raudtee) ja Meelis Rõigas (Kaitseministeerium). Pakkujaid esindab ümarlaual Jaano Vink (Eesti Ehitusettevõtjate Liit) ja Marie Rosin (Eesti Võlausaldajate Liit).

Pildid / - Ulvi_Reimets Pildid / - Kersti Värä Pildid / - Meelis_Rõigas Pildid / - Jaano Vink Pildid / - Marie Rosin
Ulvi Reimets
VAKO
Kersti Värä
Eesti Raudtee
Meelis Rõigas
Kaitseministeerium
Jaano Vink
EEEL
Marie Rosin
EVUL

Aeg ja maht

31. mai 2016, kell 10.00 - 17.15
Päeva lõpetame ühise filmivaatamisega. Kavas müstiline kriminull Head tüübid

Päevakava

Alustame avasõnavõtuga ühissaalis, millele järgneb jagunemine erinevatesse saalidesse.

10.00-10.50 Milliseid muudatusi toob kaasa uus riigihangete seadus?
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, riigihangete seaduse eelnõu põhiautor)

 

7. saal

6. saal

5. saal

11.00-11.40

Elmer Muna  (Tark Grunte Sutkiene) Uue RHS hetkeseis ja direktiiviga nõutavad muutused  

Kristina Laarmaa (AB Varul)
Kvalifitseerumistingimustest ja kvalifitseerumisest uue RHS valguses

Marko Mehilane (Entsik & Partnerid)  Millisel määral toovad uued reeglid leevenduse riigihangete liigsele formalismile ja keerukusele?

11.45-12.25

Kadri Matteus (AB Cobalt) Uute direktiivide otsekohaldatavus pärast 18. aprilli 2016

Marko Pikani (AB Teder Law Firm) Pakkumuse esitamine, vastavus ja edukus: senine praktika vs uus seadus

Kadri Härginen (AB Sorainen) Kõrvaldamise alused – erilise rõhuasetusega heastamisele

12.25-13.10


13.10-13.45

      Lõuna

 
     Üllatusesineja

      Lõuna

  
     Üllatusesineja

      Lõuna

  
     Üllatusesineja

13.50-14.30

Kristina Uuetoa-Tepper (AB Tepper & Partnerid) Vaidlustusmenetlus uue RHS valguses

Britta Oltjer (AB Aivar Pilv) Hankelepingu muutmise võimalused uue RHS valguses

Veiko Vaske (AB Sorainen) Segaleping – kas riigihange või mitte?

14.40-15.20

Siret Siilbek (AB Alterna)
Hankelepingu kehtivuse vaidlustamine

Merit Lind (Deloitte Legal Services) Innovatsioonihanked – suunanäitajad tundmatuses orienteerumiseks

Kätlin Kiudsoo (AB Rask) Riigiabi – mis see on ja kuidas seda tuvastada?

15.20-15.40

     Kohvipaus

      Kohvipaus

     Kohvipaus

15.40-16.20

Alar Urm (AB Lextal) Vaidlused riigihanke menetluses

Risto Rüütel (AB Eversheds Ots & Co) Kui üksi ei taha või ei saa, kas siis koos tohib? Konsortsiumid ja ühisettevõtted riigihangetel

Ingrid Puurvee (RIK) Tarkvara riigihangete raamleping

 16.25-17.10  Paneeldiskussioon teemal Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

Diskussiooni juhib Ulvi Reimets (VAKO), osalevad Kersti Värä (Eesti Raudtee), Meelis Rõigas (Kaitseministeerium) ja pakkujate esindajad Jaano Vink (Eesti Ehitusettevõtjate Liit) ja Marie Rosin (Eesti Võlausaldajate Liit)

17.10-17.15 Kokkuvõte ja lõpetamine

17.30 Järgneb ühine fimivaatamine


Toimumiskoht

Coca Cola Plaza  Tallinnas Hobujaama 5.
NB! Parkimine Ahtri 3 Europarklas, päev 3 eurot.

Riigihanke Trefil 2016 on esindatud lahked toetajad, kes osalejaid maitsvate üllatustega ning hingele pai tegevate kingitustega kostitavad!


Meetodid

Koolituspäeva alustame avaettekandega rahandusministeeriumi poolt. Seejärel toimub kolmes paralleelses ruumis kokku 15-18 ülipõnevat ettekannet kestvusega 40-minutit.
Osalejatel on võimalus valida ettekannete kavast endale kuus meelisloengut. Iga ettekande järgselt saavad osalejad liikuda soovi korral teise saali. 
Töötubadesse jaotumise saab teha koha peal!

Päeva lõpetame põneva paneeldiskussiooniga hankijate ja pakkujate vahel VAKO esindaja modereerimisel. 


Maksumus

Kuni 20. maini 189 € + km ning hilisematele registreerujatele 219 € + km.
Kahe ja enama osaleja soodustus on -5%!

RIIGIHANGETE TREFF 2016 toetajad:


Pildid / - Lindt_logo          Pildid / - Kalev_Spa_logo  

   Pildid / - Eversheds Secondary k


Maksumus sisaldab

Trefil osalemist, õppematerjale (materjalide kaustas on olemas kõikide esinejate ettekanded), toitlustust, ühist filmivaatamist.


Tasumine

Trefile registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja arve.


Loobumine

Trefist loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne konverentsi toimumist. Hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% konverentsi maksumusest.


Lisainfo

Pildid / - Kristina_Paal 113x150

Kristina Paal
+ 372 55 662 741
kristina.paal@addenda.ee


Jaga

Arengukoostöö projekt sai joone alla

Eesti Välisministeeriumi poolt rahastatud Arengukoostöö projekt 107-2018-A „Kompleksne õppemetoodikate kasutamine ja mõjus õpetamine kõrghariduse omandamisel Valgevene ülikoolides“ sai joone alla.  Terve aasta kestnud projekti käigus uurisime koostöös Valgevene Riikliku Tehnikaülikooliga inseneride, mehhaanikute ja teiste tehnikaerialade ülikooli ...

Loe rohkem Kristina Paal

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.