Rahandusministeerium on riigihanke nõustamispraktikas väljendanud seisukohta, et hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid tuleb rakendada iga isiku suhtes eraldi. See tähendab, et ka ühispakkumuse korral tuleb kõrvaldamise aluseid kontrollida ühispakkujate kohta eraldi ning kõrvaldada saab vaid selle isiku, kelle suhtes mõni kõrvaldamise alus esineb. Ühispakkuja, kelle suhtes kõrvaldamise alust ei esine, saab esitatud ühispakkumusega hankemenetluses jätkata, tingimusel, et ta täidab ka kõrvaldatud ühispakkujata kõik hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused.
Riigikohtu Tsiviilkolleegium leidis 22.05.2013 kohtuasjas 3-2-1-56-13, et olukorras, kus edukaks on tunnistatud mitme pakkuja ühispakkumus, ei tähenda kolleegiumi hinnangul ühe ühispakkuja likvideerimine iseenesest veel seda, et kõik ühispakkujad tuleb hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 2 alusel kõrvaldada. Sellises olukorras on alus kõrvaldada menetlusest eelkõige see ühispakkuja, keda likvideeritakse. Kui teised ühispakkujad ja nende pakkumus vastavad vaatamata ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisele hanketeates ja -dokumentides esitatud tingimustele ning järele jäänud pakkujad suudavad täita pakkumuses võetud kohustusi, ei ole alust neid hankemenetlusest kõrvaldada. Sellisel juhul vastavad edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ühispakkujad hanketingimustele ning hankija saab sõlmida nendega hankelepingu.
Kui ühispakkujad keelduvad hankelepingust sõlmimast üksnes põhjusel, et üks pakkujatest on likvideerimisel, saab nende pakkujate tahteavaldust pidada pakkumusest taganemiseks (hankelepingu sõlmimisest keeldumiseks), mis annab hankijale aluse nõuda pakkujatelt RHS § 53 lg 2 järgi kahju hüvitamist. Ühispakkujad saavad keelduda lepingut sõlmimast kahju hüvitamise kohustuseta üksnes siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele.
Riigikohtu lahendiga saate täies ulatuses tutvuda siin.
Allikas: Rahandusministeerium
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
