Sisukord

Kristina Laarmaa: Vaidlused kvalifitseerimistingimuse sisu üle pärast pakkumuste esitamise tähtaega

Riigihangete seaduse kohaselt peavad potentsiaalsed pakkujad vaidlustama hanketingimused, sh kvalifitseerimistingimused veel enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Ent kas juhul, kui keegi pakkujatest kvalifitseerimistingimust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, võib hankija kergendatult hingata ja olla veendunud, et pakkujate kvalifitseerimise otsuse vaidlustamisel ei pöördu vaidlus sisuliselt siiski kvalifitseerimistingimuse kui sellise vaidlustamiseks? Mitte päris.

Küsimus on eeskätt selles, kas kvalifitseerimistingimus on kehtestatud täiesti üheselt mõistetavana ning millistes piirides võib hankija enda kehtestatud kvalifitseerimistingimust tõlgendada. Eesti õiguses kehtivate tahteavalduste tõlgendusreeglite kohaselt võib hanketeates avaldatud kvalifitseerimistingimust käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kas nt väljend „ehitanud“ tähendab mistahes ehitustööde tegemist või kvalifitseerimistingimuses nõutud objekti tervikuna ehitamist või hoopis olulises osas ehitustööde teostamist? Mis on „hankeesemega analoogne objekt“?  Põhimõtteliselt võib vaidlus kvalifitseerimistingimuse tegelikust sisust tõusetuda ka kvalifitseerimisotsuse vaidlustamisel alati, kui kvalifitseerimistingimuses kasutatud väljenditel puudub legaaldefinitsioon või konkreetne definitsioon hanketeates endas, kuna valdav osa eesti keele sõnadest ja väljenditest kätkeb endas teatud ulatuses tõlgendusvõimalusi.

Eelnevad näited puudutavad olukordi, mis on põhimõtteliselt tõlgendamise teel ületatavad, ehkki vaidlustus- ja kohtumenetluse hinnaga. Ehk tõsisemgi on probleem kvalifitseerimistingimuste puhul, mille osas pakkuja vastavuse või mittevastavuse objektiivne kontrollimine tingimusele ei olegi võimalik – nt kvalifitseerimistingimusele „pakkuja kompetentsus ja varustatus peab olema hankelepingu täitmiseks piisav“ vastavuse või mittevastavuse kontrollimine ei saagi olla objektiivselt võimalik ilma et hankija oleks hanketingimuses viidanud mistahes parameetritele, millest lähtudes sellist kontrolli tuleb teostada. Tegu on põhimõtteliselt küll kehtiva kvalifitseerimistingimusega, kuna seda ei ole vaidlustatud, ent õiguspärast kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsust ei ole sellise tingimuse alusel võimalik teha. Analoogne on olukord kvalifitseerimistingimuse puhul, mis nt pakkuja käibe osas kehtestab nõude teatud valdkonnas minimaalse käibe olemasolule, ent kuivõrd vastavale valdkonnale ei vasta ühtegi EMTAK koodi, ei saa hankija kontrollida sellise käibenõude täitmist majandusaasta aruande alusel.

Kokkuvõtvalt võib vaidlustuspraktikast lähtudes üksnes rõhutada vajadust veel suuremale hoolsusele hanketingimuste kehtestamisel ja sõnastamisel – kõikvõimalikke vaidlusi ei saa küll täiel määral ära hoida, küll aga oleksid mitmed vaidlused hõlpsasti välditavad.

Pildid / - Kristina Laarmaa

KRISTINA LAARMAA
vandeadvokaat
Advokaadibüroo VARUL

 
Olete oodatud ka 5. mail 2015 toimuvale koolitusele Otsuste vaidlustus- ja kohtupraktikast - Pakkuja kõrvaldamine ja kvalifitseerimine!

 

Diana Nõmmik
koolitusjuht
diana.nommik@addenda.ee
02.03.2015 16:20

Venekeelsed veebiseminarid karjääri planeerimisest ja ettevõtlusest

17. septembril käivitub Välisministeeriumi poolt rahastatud arengukoostöö projekti "Inseneriharidusega noorte konkurentsivõime tugevdamine Valgevene tööturul“ raames veebiseminari sari, mis koosneb 15 venekeelsest veebiseminarist. Läbiviidavad seminarid jagunevad kolme eraldiseisvasse seminari tsüklisse: "Leia oma tee", "Edukaks esimesel katsel" ning "Isikliku etetvõtte ...

Loe rohkem Kristina Paal

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.