Mõistlik aeg leppetrahvinõudest teatamiseks
|
Julgen arvata, et kõik peatöövõtuga tegelevad ehitusettevõtjad on tuttavad olukorraga, kus alltöövõtja lepingurikkumine põhjustab või vähemasti ähvardab kaasa tuua peatöövõtja kohustuste rikkumise tööde tellija ees. Selliste olukordade vältimiseks ning alltöövõtjate survestamiseks rakendatakse enamasti leppetrahve. Ühest küljest võimaldab see minimaliseerida vastutustundetust käitumisest tekkinud kahju ning teisest küljest motiveerib alltöövõtjaid oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Iga peatöövõtja, kes on leppetrahvi kohtu kaudu nõudnud, teab, et leppetrahvinõuet sugugi mitte alati täies ulatuses ei rahuldada. Leppetrahve vähendatakse ulatuslikult ning alati tõusetub ka küsimus sellest, kas leppetrahvi nõudmisest on teatatud õigeaegselt – mõistliku aja jooksul. Mõistliku tähtaja möödalaskmise hirmus esitatakse teated leppetrahvist võimalikult vara, mis toob pahatihti kaasa suhete halvenemise töövõtjaga. |
Vandeadvokaat |
|
Mitmetel juhtudel olen märganud, et töövõtjad ei ole mõistliku aja määratlemise kohta tehtud kohtulahenditest tegelikult teadlikud. Üheks olulisemaks Riigikohtu lahendiks siinjuures on lahend nr 3-2-1-142-11. Tavaliselt lepitakse tööde mittetähtaegse valmimisega kaasnev sanktsioon leppetrahvimäärana iga viivitatud päeva eest, s.o leppetrahv on ajas suurenev. Kõnealuses lahendis ütles Riigikohus just sellise leppetrahvi kohta, et trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel on mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Kohus leidis: „Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid“. Seetõttu ei peeta mõistliku aja määratlemisel oluliseks mitte üksnes ajalist distantsi rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel. Kohus märkis, et ebaõiglane oleks tulemus, kus müüja või töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on lihtsalt piisavalt kaua viivitanud. Seega olukordades, kus on tegemist ajas suureneva leppetrahviga ja selle suurus vajab eelnevat kindlakstegemist, on mõistlik eeldada, et nõude esitamiseks on tavapärasest rohkem aega. Siiski ei tohiks viivitada põhjendamatult. Muuhulgas leppetrahvinõude esitamisest räägitakse septembris allakirjutanu läbiviidaval koolitusel. |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
