|
Oma blogipostitustes räägime täpsemalt Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) regulatsioonidest. Praktikas kasutatakse ETÜ 2013 tingimusi võrdlemisi sageli, kuid kahjuks ei tea pooled tihti, milliseid regulatsioone ETÜ 2013 üldse sisaldab. See viib arusaamatuste ja vaidluste tekkimiseni, sest osapooled ei ole endale kokku lepitud käitumisreegleid tegelikult selgeks teinud. Seekord räägime, millised regulatsioonid näeb ETÜ 2013 ette kvaliteedi ja mahtudega seotud vaidluste lahendamiseks. Töö tuleb teha vastavalt õigusaktides sätestatud ja lepingus kokku lepitud nõuetele. Kui kvaliteedinorme ei ole, siis tuleb teha töö vähemalt keskmise kvaliteediga, järgides seejuures head ehitustava. Järgida tuleb ka tootjate ja tarnijate juhiseid ja soovitusi. Vastavalt ETÜ 2013 punktile 4.9.5. peab tellija töövõtjat teavitama töö mittevastavusest 5 tööpäeva jooksul alates selle avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb töövõtjale anda mõistlik tähtaeg. Seejuures ei tohi puuduste kõrvaldamine tööde nõuetekohast ja tähtaegset valmimist takistada. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on tellijal õigus mittevastavused ise kõrvaldada ning nõuda sellega seotud kulutuste hüvitamist. Tähtis on, et enne oleks töövõtjale antud siiski võimalus ise puuduseid kõrvaldada – ilma selleta ei ole tellija nõue sageli realiseeritav. Juhul, kui pooltel on aga vaidlus tööde kvaliteetse või tähtaegse teostamise üle, korraldatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kontrollmõõdistamine või -katsetused poolte esindajate juuresolekul. Need korraldab töövõtja ning peab tellijale nendest 3 tööpäeva ette teatama. Kui tellija aga mõõdistustest või katsetustest osa ei võta, siis võib ta need vaidlustada üksnes siis, kui need on ilmselgelt vigased. Seetõttu on väga oluline, et tellija tunneks huvi ja osaleks kontrollmõõdistuste ja katsetuste läbiviimisel. Õiguslikus mõttes on tegemist tõendamiskokkuleppega, mis tähendab, et pooled on kohtuvaidluse tarbeks kokku leppinud, et kontrollmõõdistamise või -katsetuse tulemus on mitteosalemise korral siduv.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
