|
Töölepinguseadus (TLS) näeb ette erinevad alused töösuhte lõpetamiseks, millest üks annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (nimetatakse töövõime vähenemiseks, TLS § 88 lg 1 p 2). Riigikohus on oma hiljutises lahendis nr 3-2-1-70-16 selgitanud nimetatud sätte kohaldamist ning toonud välja eeldused, mis peavad olema täidetud, et töövõime vähenemise alusel esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus oleks kehtiv. TLS § 88 lg 1 p 2 sätte alusel lepingu lõpetamiseks peavad esinema järgmised asjaolud:
Seadus ei täpsusta, mida loetakse pikaks ajaks, mistõttu on Riigikohus leidnud, et seda hindab kohus konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Näiteks antud vaidluses arvestasid kohtud, et töötaja täitis olulisi tööülesandeid planeerijana tootmisettevõttes, mistõttu on 2,5 kuud tööülesannete täitmisega toimetulematus piisavalt pikk aeg TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes. Seoses kohustusega pakkuda töötajale teist tööd, märkis Riigikohus järgmist:
Äärmiselt oluline on Riigikohtu selgitusi meeles pidada ja neid arvestada, kuivõrd vastasel juhul võib kohus leida, et töölepingu ülesütlemisavaldus on tühine ning töötajal on õigus nõuda rahalist hüvitist. Autorid: Annika Vait Liisa Orav |
Annika Vait
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
