|
Ehitustöid teostavad isikud on harjunud, et puudustega tehtud töödega kaasnevad varalised tagajärjed: leppetrahvid, puuduste kõrvaldamisega seotud kahjude hüvitamine või näiteks hinna alandamine tellija poolt. Vähem ollakse kursis sellega, et puudustega tööga võib kaasneda ka kriminaalõiguslik vastutus. KarS § 408 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega ja vastutust kannab ka juhtorgani liige. Kuriteost saab selle sätte kontekstis rääkida siiski üksnes juhul, kui ehitisel lasuv puudus on niivõrd oluline, et toob kaasa ohu elule või tervisele: näitena võib siin tuua tuleohutusnõuete rikkumise või konstruktsioonide ebapiisava kinnitamise viisil, mis võib kaasa tuua varisemise. Seega kõikide mittevastavusega karistusõiguslikku vastutust ei kaasne. Oluline on seejuures teada, et kuritegu on toime pandud juba üksnes ohu tekitamisega ning tegelik kahju ei pea olema realiseerunud. Kui aga juhtub, et ebakvaliteetse töö tõttu saab inimene ka reaalselt kannatada, siis on toime pandud juba mitu kuritegu: nii ohtu asetamine kui reaalne tervise kahjustamine. Enamasti ei tulene täpsed ehitusnõuded seadusandlusest ning Riigikohus on karistusõigusliku vastutuse kontekstis leidnud, et KarS § 408 järgi saab karistada ka siis, kui ei ole rikutud mitte õigusaktis konkreetselt välja toodud nõuet, vaid ka siis, kui on rikutud head ehitustava. Seda saab muu hulgas sisustada ka soovituslikus standardis kehtestatud nõuete kaudu. Standardite soovituslikkus ei tähenda, et ka nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid kõigest soovituslikud. Hea ehitustava võib tuleneda muu hulgas ka erialakirjandusest, teadusartiklitest või loodusseadustest. Loomulikult on isikul võimalus tõendada, et järgis muid talle teada olevaid ehitusnõudeid, mis on samuti hea ehitustava osa ning tagavad seega ehitamise ohutuse. Seejuures on oluline tähele panna, et karistusõiguslikku vastutust ei kanna mitte üksnes MTR-i kantud ehitusettevõtjaid, vaid vastutus võib kaasneda igale ehitustegevusega tegelevale isikule. Sätte kaitsealasse langevad seetõttu ka sellised olukorrad, kus ehitustöid teostavaks isikuks on naabrimees või sõber, kes oskamatusest ja teadmatusest kõiki ehitusnõudeid ei täida. |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
