|
30.01.2015. a võttis Riigikogu vastu uue planeerimisseaduse. Eesti Linnade Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit on palunud presidendil jätta seadus välja kuulutamata. Palve aluseks on asjaolu, et kohaliku omavalitsuse halduskoormus uue seaduse kehtestamisega palve esitajate hinnangul suureneb, samas ei ole riik eraldanud seaduse täitmiseks rahalisi vahendeid. Seaduse jõustumine on planeeritud käesoleva aasta 1. juuliks. Ehitusettevõtjad puutuvad planeerimismenetluste raames eelkõige kokku detailplaneeringute kehtestamisega ning seetõttu tulevad järgnevalt käsitlemisele eelkõige detailplaneeringuga seonduvad muudatused. Käesolevas uudisnupus tutvustame, millistel juhtudel uue seaduse järgi detailplaneering kohustuslik on. Detailplaneeringu koostamine on uue seaduse järgi nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevates avalikes veekogudes ehitusloakohustusliku: Seega on muutunud ka detailplaneeringukohustuslikud alad ja olukorrad: erinevalt varasemast ei ole kohustuslik planeering kõigil „selgelt piiritletavatel kompaktse asutusega aladel“, millena sai käsitleda ka külasid, kus enam detailplaneerimismenetlust läbima ei tingimata ei pea. Samuti ei ole detailplaneering enam kohustuslik maa-ala kruntideks jaotamise korral. See on ka põhjendatud, sest kruntideks jaotamine on oma olemuselt pigem maakorralduslik toiming ega vaja praktikas pikaajalise planeerimismenetluse läbi viimist. Sama kehtib ka kinnistute jagamise või liitmise kohta. |
vandeadvokaat |
|
Olulise avaliku huviga rajatise ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga) on siiski igal juhul detailplaneeringu kehtestamine vajalik. Olulise avaliku huviga ehitiseks saab pidada ehitist, mille mõju ulatub mitmele kinnisasjale, millest tuleneb kõrgendatud oht või mille ehitamise osas on suur avalik huvi (näiteks ühiskondlikult kasutatavad ehitised). Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
