|
Ehitusettevõtjad osalevad äritegevuses sageli seltsingu kaudu: seda tihti näiteks riigihankelepingutes, kus majanduslik ja kutsealane pädevus tagatakse mitme ettevõtja majandusnäitajatega. Pahatihti jäetakse aga omavaheline seltsingu (konsortsiumi) suhe reguleerimata ega teadvustata endale ka seadusest tulenevaid põhimõtteid. Nende mittetundmine võib tekitada hiljem olulisi probleeme. Seltsing on isikute ühise eesmärgi saavutamiseks loodud erinevate isikute ühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik. Võlaõigusseaduse järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Ääretult oluline on meeles pidada, et seltsingu poolt võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Seetõttu peab seltsinglane olema valmis täitma kõik ühised kohustused võlausaldajate ees ka üksi. Seda enam on oluline omavaheline selge suhe. On oluline, et seltsinguna/konsortsiumina tegutsemise puhul oleks läbi mõeldud ja räägitud kasumi jagamise ja kahjumi katmise põhimõtted. Praktikas on esinenud ka olukordi, kus omavahelise läbimõtlematu suhte tulemusena on kahjum on jäetud ühele ning kasum teisele seltsinglasele, mis mõistagi mõjub vastavalt turgutavalt või laastavalt ka kummagi seltsinglase majandusnäitajatele. Lisaks seltsingu vara/kohustuste käsutamisele on muidugi mõista oluline reguleerida ka kummagi seltsinglase panused seltsingusse, sest seaduse kohaselt eeldatakse, et need on võrdsed. Kui see tegelikult nii ei ole, tuleks see ka fikseerida. Ka seltsingu lõppemisel toimuva likvideerimise käigus on panuste suurus äärmiselt oluline, sest likvideerimise käigus tagastatakse panused (seejuures ei tule hüvitist maksta panuse eest, mis seisnes teenuse osutamises ja eseme kasutusse andmises) ning kasum või kahjum jaotatakse proportsionaalselt panuse suurusega. Kui ei ole selge, milline on olnud kummagi partneri panus, on vaidlused seetõttu kerged tekkima. Omavaheliste suhete läbirääkimise tulemusena on neid võimalik aga ennetada. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
