|
Seoses Eesti Vabariigis kehtestatud erakorralise olukorraga on tekkinud küsimus ka vääramatu jõu kohaldamisest ehituslepingute korral. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Ka nakkushaiguse leviku piiramiseks (või teatud juhtudel ka nakkushaigus ise) võib olla vääramatu jõu asjaoluks. Kuid mitte igasugune vääramatu jõud ei vabanda lepingu rikkumist, vaid üksnes selline, mis ka tegelikkuses lepingu täitmist objektiivselt takistab. See, kas vääramatu jõud on ühes või teises konkreetses õigussuhtes kohustuste rikkumist vabandavaks asjaoluks, tuleb kindlasti hinnata iga kord lähtuvalt asjaoludest eraldi. Antud olukorras, kus ei ole kehtestatud isikute liikumispiirangut (mis takistaks tööle tulemist), vaid on antud soovitused, on vääramatu jõu olemasolu ehituse töövõtulepingute puhul äärmiselt vaieldav. Iseasi on poolte kokkulepped - loomulikult mõistlikud lepingupooled suudavad kokku leppida lähtudes olukorrast pikendatud tähtajad või sanktsioonide mitterakendamise – võimaldamaks töövõtja või alltöövõtjatel viibida koduses karantiinis. Ehitustöö on töö, mida ei ole võimalik teha kaugtöö vormis. Aga seni, kuni liikumispiirangut pole kehtestatud, on raske väita, nagu oleks eriolukorra kujul tegemist lepingu täitmist takistava asjaoluga. Rõhutada tuleb, et praeguse Riigikohtu praktika kohaselt üldjuhul rahaliste kohustuste rikkumine ei ole vääramatu jõuga vabandatav. Isegi, kui see nii oleks, siis kehtib see üksnes viivise ja kahju hüvitamise osas. Samuti on võlausaldajal (ehk sellel poolel, kelle ees olevat kohustust rikutakse) ka vääramatu jõu korral õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Erandeid ja spetsiifilisi käitumisjuhiseid võib tulla ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute sõnastusest.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
